Lõputöö anatoomia ja füsioloogia baaskursusel. 2012. Missugune osa on hemorroidide, emakavaje, põiepidamatuse jmt juures vaagnapõhja lihastel?

Töö kokkuvõte.

Tööd kirjutama asusin sooviga tutvuda lähemalt vaagnapõhja lihaste ehituse ja funktsioonidega.  Enne lõputöö kirjutamist oli minu jaoks segane muu hulgas, missugune on suur ja missugune väike vaagen? Mida tähendab „vaagna põhi“? Mis on „vaagna diafragma“, mis „urogenitaaldiafragma“?  Ja palju muud. Tööd lõpetades on need küsimused saanud vastused. Minu jaoks tekitas küsimusi ka eestikeelses raamatus „Inimese füsioloogia ja anatoomia“ (Nienstedt jt 2005: 157) toodud väide, et sünnitus ja vananemine (mis on loomulikud protsessid) võivad muuta vaagnapõhja niivõrd, et tekitavad inkontinentsust. Küsimused olid: Mis sünnituse ja vananemise juures muudab vaagnapõhja? Kas inkontinentsus on ainus võimalik tagajärg?

Lõputöös väljatoodule toetudes on võimalik vastata, et sünnitus saab muuta vaagnapõhja, juhul kui on tehtud lahkliha lõige (episiotoomia või perineotoomia). Lõikus lahkliha piirkonnas lõhub ära väga mitme lihase ja kõõluse struktuuri ning nende elundite funktsioonide taastumine ei pruugi olla võimalik. Sünnitus saab muuta vaagnapõhja ka sellisel juhul, kui lahkliha lapse väljutusfaasis rebeneb. Ka siis on vaja lihaskoe ja sidekudede (kõõlused ja fasciad) taastumist. Missugusel kujul taastumine toimub, sõltub erinevatest asjaoludest, kuid kindlasti on taastumise juures oluline hea lihaste ainevahetus ehk verevarustus.

Lõputöö põhjal võib ka väita, et kuna vaagnapõhja lihastel on sama-aegselt mitmeid funktsioone, võib põiepidamatus olla vaid üks võimalikke tagajärgi lihaste funktsionaalsuse langemisele. Küsimusele, kuivõrd mõjutab vananemine iseenesest vaagnapõhja, saab lõputööle toetudes vastata, et kuna lihaste töövõime kõige olulisem tagaja (lisaks heale ainevahetusele ja innervatsioonile) on pidev dünaamiline koormus, ei ole võimalik, et vananemine iseenesest nõrgestaks vaagnapõhja. Eakal inimesel saavad vaagnapõhja lihased olla täpselt sama heas töökorras kui noorel inimesel. Ning vastupidi – noorel inimesel võivad vaagnapõhja lihased olla töökorrast ära täpselt samamoodi nagu eakal inimesel.

Tööd kirjutama asudes oli autorile teada, et tänapäeval kiputakse unustama vaagnapõhja lihaste rolli inimese elukvaliteedis (kui elukvaliteediks võib nimetada vaba otsustust, millal pissida ja millal kakada, ning seksuaalset erutust ja orgasmi). Ometi on üllatav, kui suurel määral suudetakse haiguste ravi puhul ignoreerida vaagnapõhja lihaste rolli väikevaagna elundite juures, pakkudes ravi pea ainsa võimalusena kirurgilist sekkumist. Vaagnapõhja lihaste tunnustamine tähendaks inimese enda kohustust neid lihaseid treenida. Inimene on aga laisk, ta valib alguses medikamentoosse ja siis kirurgilise lähenemise. Mõtlemata sellele, et igasugune lähenemine sellesse piirkonda kahjustab ka vaagnapõhja lihaseid. Lihaseid, mille funktsiooni taastumine pärast traumat (mida on iga lõikus) on vähene, kui mitte olematu. Kelle jaoks aga vaagnapõhja lihaste treenimine ei ole liiga suur pingutus (täpsemalt öeldes – kes suudavad oma elu korraldada nii, et vaagnapõhjalihased saavad pidevalt parajat koormust), saavad nautida mõnusat elu.

Mari Kalkun, 23. augustil 2012. aastal

Fail: Vaagnapõhja lihased. Lõputöö anatoomias ja füsioloogias. 2012.