majakas

Lugedes homöopaatia-alaseid raamatuid ja kirjutisi on kummaline, et kõik tsiteerivad Hahnemanni, tema Organoni. See on nii kogu maailmas, mitte ainult Eestis. Neid tsitaate aga võetakse valikuliselt, täpselt nii nagu interpreteerijale endale meeldib. Paragrahve väänatakse nii, kuidas endale parasjagu meeldib ning millest vaimselt jaks üle käib. Meeldimine sõltub seega loomulikult just arusaamise tasemest. Seepärast just tsitaadid kirjutistes on tihti need kohad, mille kaudu on võimalik ära öelda, kui suur professionaal kirjutise autor (ja ka tõlkija, sisutoimetaja) on.

Lisaks sisemisele moraalile ja eetikale hoiavad meie käitumist, reageerimist ning suhtumist ülal mitmed reeglid ja seadused. On hulk ülestähendatud/kirjutatud seadusi ja on hulk üleskirjutamata seadusi, mida jälgitakse. Homöopaatias on terve rida selliseid seadusi, on neid, mis on üles kirjutatud ning neid, mis kuuluvad hea kasvatuse juurde.

Üheks selliseks seaduseks on algallikast kinnipidamine, selle austamine. Algmaterjaliks, alustalaks, allikaks homöopaatias on Hahnemanni Organon. Täispikkuses väljaöelduna Samuel Hahnemanni ”Organon der Heilkunst”. Seda algmaterjali on väänatud ja käänatud ning tõlgendatud täiesti oma suva järgi, nii nagu parasjagu ”õige” tundub. Muidugi, üks nendest väänamiste põhjustest on ka see, et teos on algselt kirjutatud saksa keeles. Võin täiesti julgelt öelda, et Hahnemanni ”Organon” on ka tänapäeval elavale sakslasele paras pähkel. See tähendab, et ka sakslasel endal on seda raske lugeda. Teos on sügavalt filosoofiline, pikkade lausete ning põimunud mõttega. Peab päris hästi valdama mitmeid erinevaid distsipliine, et mõista, mis on sinna kirja pandud. Kuna tegemist on ikkagi homöopaatia alusmaterjaliga, on seda loomulikult tõlgitud mitmetesse teistesse keeltesse. Mõned nendest tõlgetest on tehtud veel omakorda tõlkest (näiteks venekeelne tõlge on tehtud ingliskeelse tõlke alusel). Inglise keeles on mitmeid katsetusi tehtud, üks hullem kui teine, kusjuures tõlkimise ajal on algmaterjali juba väänatud ja käänatud vastavalt tõlkija enda teadmistele ning elust arusaamisele. Olles läbi töötanud suure hulga ingliskeelseid tõlkeversioone pean ütlema, et ma pole veel leidnud mitte ühtegi ingliskeelset tõlkevarianti, mille kohta võiksin öelda, et see on väga hästi tehtud.

Oma õpilastele olen tavaliselt öeldnud, et olge õnnelikud, et Hahnemann ei kirjutanud Organoni ladina keeles. Kõik head tõlkijad võivad kinnitada, et tõlkimise kvaliteet sõltub suurel määral sellest, milline on inimese enda haridustase, haritustase, tema enda teadmiste tase alast, mida ta tõlgib. Isegi kui keele tundimine on väga hea, ei suudeta siiski hästi tõlkida, kui puudub/puuduvad endal teadmised teemast, mida parasjagu tõlgitakse. Seepärast on väga vajalik, et homöopaadid oleksid suutelised mingilgi määral lugema Organoni originaalkeeles. Tegemist on sügavalt filosoofilise teosega, mis loomulikult eeldab ka filosoofiliste teadmiste osa. (Toimetaja märkus: Saksa keele algtasemel äraõppimine võtab paar aastat, teost peab nagunii lugema koos sõnaraamatuga. Teose mõistmisel ja rakendamisel saab määravaks lugeja ehk homöopaadi iseseisev töö ning filosoofiline tase.)

Lubamatu on tõlgendada Organoni oma suva järgi, mängida sellega algelist vene ruletti!

Organon on algallikas. Selle järgi, kuidas inimene käsitleb Organonis antud alustalasid, on võimalik ära öelda ka tema professionaalsuse tase.

Ülle Liivamägi