patsiendi õigused

Ma ei kutsu teid üles oma patsiendiõigustest loobuma või kuidagi järeleandmisi tegema. Juhin aga teie tähelepanu reaalses elus tekkida võivale situatsioonile, kus võite jääda töövõimetushüvitisest ilma. Kui te ei soovi, et see juhtuks, on hea kehtiva korraga kursis olla, siis saab igaüks juba sõltuvalt situatsioonist otsida sobivaid lahendusi.

Situatsioon elust:

Laps haigestus sarlakitesse, ema saatis perearstile e-kirja haiguse kirjelduse ja fotodega. Arsti hinnangul oli tegemist sarlakitega, arst avas haiguslehe ja kutsus lapse koos emaga järgmiseks hommikuks vastuvõtule. Lapsel oli koos sarlakitega kõrge palavik, mis vahetult enne vastuvõtuaega küll taandus, kuid kuna lapse seisund oli piisavalt raske, ei soovinud ema üleni lööbes lapsega perearstikeskusesse minna. Ema sai lapse haigusseisundiga iseseisvalt hakkama, ta ei vajanud arstilt ei ravimeid ega soovitusi ning ta keeldus haige lapsega kodust välja minemast. Arsti nõudmine oli, et haigusseisund tuleb fikseerida näost-näkku kohtumisel ja et lapse haigus ei ole kodust välja tulemisest keeldumiseks piisav põhjendus.

Põhjendus kohaleminekuks oli arsti sõnul Haigekassas, kuna perearstidel on probleeme Haigekassale põhjendamisega, miks on väljastatud haigusleht ilma inimest reaalselt nägemata.

Kuna vanem ei ilmunud haiguse ajal perearstikeskusesse, nõudis arst hiljem, kui laps oli tervenenud, mitmete analüüside teostamist. Kuna ema hinnangul terve lapse analüüsid ei oleks haiguse eksisteerimist enam suure tõenäosusega näidanud ja kuna nende analüüside tegemise põhjus oli puhtalt bürokraatlik ja ei oleks konkreetset last kuidagi aidanud, siis keeldus vanem analüüsidest.

Millised on lapsevanema võimalused ja milline on kehtiv kord?

Töövõimetusleht on kas haigusleht (enda haiguse korral) või hooldusleht (lapse hooldamise või haige põetamise korral). Töövõimetusleht kirjutatakse välja töövabastuse alguskuupäeval pärast haige läbivaatust. Töövõimetuslehe alusel määratakse töövõimetushüvitis.

Seega on kehtiva õiguse kohaselt vajalik kohe haiguse esimesel päeval tõendada enda haigeolekut, seda kas perearsti juures või siis ka EMO-s, kui perearsti vastuvõttu näiteks nädalavahetusel ei ole. Viimasel juhul väljatatakse EMO-s teatis, millega on kohustus kahe päeva jooksul minna perearsti juurde, kes pärast haige läbivaatust kirjutab välja töövõimetuslehe.

Töövõimetusleht lõpetatakse pärast haige läbivaatust haige läbivaatamise päevaga. Erandina on võimalik töövõimetuslehte lõpetada kuni kolm päeva ette (ehk vastuvõtule järgneva kolme päeva jooksul) ilma haiget täiendavalt läbivaatamata.

Juhul kui isik ilmub arsti vastuvõtule pärast arsti poolt määratud kuupäeva, ja juhul kui ta on jätkuvalt haige, siis jätkatakse tema töövõimetuslehte, aga kui ta on terve, siis lõpetatakse töövõimetusleht arsti poolt määratud vastuvõtukuupäevaga. Algse vastuvõtu kuupäevaga lõpetatakse töövõimetusleht ka juhul, kui isik ei ilmugi arsti vastuvõtule.

Selline on õigusaktides ettenähtud kord töövõimetuslehe väljakirjutamiseks.

Kui inimene ei saa minna arsti vastuvõtule terviseseisundi tõttu või kui ta ei soovi läbivaatust või kui ta keeldub protseduuridest või kui ta keeldub pakutud ravist (ehk kasutab patsiendi põhiõigusi ravis kaasarääkimisel), siis ei pruugi kõik nii sujuvalt minna.

Õigusaktide kohaselt, juhul kui patsient keeldub arsti määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravist, mille tõttu tervenemine on takistatud või kui patsient ei ilmu määratud ajal arsti vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta, siis töövõimetushüvitist talle ei maksta. Seega peab olema ( hüvitise mittemaksmisel) täidetud kaks olulist tingimust: arsti määratud ravist keeldumise tõttu peab olema tervenemine takistatud ning arsti vastuvõtule mitteilmumise korral ei ole sellele mõjuvat põhjust.

Ravist keeldumine

Ravist keeldumine tähendab antud juhul perearsti poolt pakutud ravist loobumist, kuid sisuliselt see siiski alati ei tähenda, et inimene ei raviks ennast ja sellega ta takistaks tervenemist. Toon näiteks, kui perearst määrab raviks antibiootikumikuuri, aga inimene seda ei soovi ja otsustab kasutada teisi ravimeetodeid. Inimene võib jääda perearstiga eriarvamusele ravi osas, milleks tal on patsiendina täielik õigus, lähtudes patsiendi põhiõigusest. Samuti võib jääda perearst enda arvamusele kindlaks ning võib töövõimetuslehte mitte väljastada. See aga tähendab juba õiguslikku vaidlust perearstiga.

Mis on mõjuv põhjus?

Mõjuvat põhjust ei ole õigusaktides määratletud. Kas vastuvõtule mitteilmumise mõjuvaks põhjuseks võiks olla patsiendi haigus, millega ei ole mõistlik kodust väljuda ja arsti vastuvõtule minna? Kas see on mõjuv põhjus ka situatsioonis, kus inimene on kindel, et ta saab ise kodustes oludes haigusseisundiga hakkama ja tegemist ei ole eluohtliku olukorraga (nt esimesed päevad kõrge palavikuga, lastel tuulerõuged vms)?  Loogiline ja mõistlik on eeldada, et võib tekkida situatsioone, kus inimene on haige ning tema tervisele on kahjulik, kui ta kodust väljub. Samuti on loogiline, et kui ta ei vaja täiendavat arstiabi, ei ole tal tervise seisukohalt mõjuvat põhjust vastuvõtule minekuks. Sõltuvalt perearstist võib vastuvõtule mitteilmumine siiski tekitada arstiga eriarvamusi ja soov hüvitist saada võib tähendada hilisemaid vaidlusi.

Vajadusel on võimalik ka perearst koju kutsuda, vastav ülesanne on perearstidel perearstide tööjuhistes. Praktikas perearstid koduvisiite tihti ei tee. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks on soovitav kojukutse teha kirjalikult taasesitatavas vormis.

Henno Nurmsalu, Nurmsalu Õigusabi

Seotud õigusaktid:

  • Ravikindlustuse seadus. (17.06.2015) (https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015018#para53lg7)
  • Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend. (17.06.2015) (https://www.riigiteataja.ee/akt/108012013015)
  • Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord. (17.06.2015) (https://www.riigiteataja.ee/akt/106032015004)