Neljapäeval algab uus emadekooli õppeaasta. Esimeseks teemaks, mida käsitleme, on seljavalud. Praktika on näidanud, et igas peres on keegi mingil ajahetkel hädas oma seljaga.

Seljahäda on üks põhiline häda/vaevus, mis inimkonda on valitsenud alates ajast, kui tõusti kahele jalale. See omakorda näitab, et kindlasti on kõigi nende aastatuhandete vältel püütud mingilgi moel seda probleemi kas nüüd lahendada, aga igal juhul leevendada. Eri inimgruppidel, eri aegadel on moes olnud erinevad abivahendid, millega ennast aidata. Eestlastel on teada-tunda ütlus: kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi.

On teada ka näiteks selline raviviis. Seljavalu all kannatav inimene läheb kõhuli lävepaku peale ning noor naine, kes on sünnitanud kaksikud, hakkab tallama kannataja seljal. Miks just kaksikud? Jätame selle küsimuse õhku.

Levinud on ka teadmine, et pere noorim laps ronib kannataja seljale ning siis sammub sellel.  Aga miks nii? Inimesel on niigi valus ja siis keegi tuleb ning ratsutab veel seljas?
Muideks mäletan hästi oma lapsepõlvest seda aega, mil ma isa seljas sammusin/tammusin. Ikka üks jalg teise kõrvale ning head tasakaalu oli vaja hoida. Väga kindel tehnika oli sellel tammumisel. Suuri samme teha ei tohtinud. Samas päris huvitav. Mäletan, kuidas ma kartsin, et äkki teen isale haiget või astun valesti. Ja ikkagi oli kuidagi selline hea tunne, eriti kui isa mõnust mõmises.

Mida veel vanast ajast välja urgitseda? On teada näiteks see, et kui seljavalu vaevas, tuli nülitud ussi nahk ümbes niuete tõmmata. Kirjutan just ussi, mitte mao, sest vanasti nimetati kõiki selliseid roomajaid ühe kindla nimega ning see oli kas siis siug või uss. Tänapäeval on korrektne nimetada selgroogseid roomajaid madudeks ning see taotakse pähe juba algkoolis. Olgu selle maoga kuidas on, aga mõnedes kohtades võis niuete ümber tõmmata ka nülitud angerja naha.

Vaadake, kui palju variante juba selles väikeses kirjutises. Siia võiks juurde tuua veel kõikvõimalikud määrded, tegevused saunas, teatud tegevused enne rasket tööd, et hoida selga tervena, tugevana. Igal juhul olen päris veendunud, et viinaga ei maksaks tänapäeval üle pingutada. Eriti, kui suures valus koos viinaga võetakse ka tänapäevaseid meditsiinilisi valuvaigisteid. See võib olla ohtlik.

Kogu selle jutu peale annan ühe lihtsa retsepti.

Kui on tegemist seljavaluga, on vajalik kannatanul leida selline lamamisasend, et ta oleks võimalikult valuvaba.

Toon siia ühe näite  joonistusena.

Selg2

Pange tähele! Selg peab nimmete kohalt olema sirgelt vastu põrandat.
Suures seljavalus on võimalik saavutada täielik valust vabanemine asendi abil. Kordan: siintoodu on ainult üks näide.

On veel hulk lihtsaid soovitusi, kuidas ebameeldivast seisundist välja tulla ilma mürgitamata. Olgu selleks mürgiks alkohol või meditsiinilised valuvaigistid.
Soovitustega seljavalust vabanemiseks alustame emadekooli esimesel kursusel sellel neljapäeval.

Kohtumiseni loengul!

Ülle Liivamägi,
10. septembril 2014. aastal