… on tema rinnaesise soojashoidmine. Kuidas nii? 

Teeme alustuseks ekskursiooni tite kehaehitusse. Tal on väga väikesed kopsud, milleni viivad veel väiksemad bronhid. Ometigi on neil kehaosadel vaja ära teha tohutu töö, et väike laps saaks sisse ja välja hingata, et tema veri saaks pidevalt ära anda süsihappegaasi ja vastu võtta hapnikku. Nagu kõik kehaosad, nii vajavad ka kopsud ja bronhid parajat soojust, et töökoormusele vastu pidada. Külmas on neil palju raskem. Väga kergelt tekib näiteks bronhiit, ning sealt kopsupõletikuni võib olla ainult üks väike sammuke.

Köha näitab sageli seda, et bronhidel on olnud külm. Oleme harjunud mõtlema, et inimene ja inimlaps külmetavad, kui puhub (ootamatult) tuul, või kui viibitakse jahedas ruumis või külma õhu käes väheste riietega. Aga külma võivad erinevad kehaosad saada ka täiesti otseselt, väliselt mittehalbades tingimustes.

Tagasi tulles tite kehaeituse juurde – tema bronhid on välistele oludele väga avatud, sest neid katab vaid üliõhuke rinnak. Kaitset ja sooja hoidev lihaskiht praktiliselt puudub. Selle õhukese rinnaesise tõttu ongi võimalus, et lapse bronhid ja kopsud peavad oma tähtsat tööd tegema pidevalt veidi jahedates tintimustes. Ja nii võibki juhtuda, et nad ei pea vastu ja jäävad haigeks.

Kogu seda jahedat olemist võimendab nüüd see, kui laps valmistub hammaste tulekuks ehk, kaunim oleks öelda, hammaste puhkemiseks. Tema suust hakkab voolama sülge, rahva keeles – laps hakkab koolama. Mõnel titel voolab sülge ohtramalt kui teisel, kusjuures koolama võib hakata laps mitu kuud varem kui tegelikult hammas ennast meile näitab.

Nüüd aga juhtub nii, et suust tulev sülg valgub lõuga mööda alla ja maandub rinnaesisele. Selliselt tekitab see algselt soe, kuid peatselt jahtuv ollus rinnaesisele pideva külma ja niiske mähise. Millistel puhkudel inimene paneb rinnakule külma mähise? Mitte kunagi. Külm ja niiskus koos on ajast aega olnud suurimad haiguste käivitajad.

Ja siin ei mängi rolli enam aastaaeg. Jahtunud vedelik ja õhk tekitavad külma niiske keskkonna nii kevadel, suvel, sügisel kui talvel. Tean omast kogemusest, et soojas toas lihtsalt ei pane tähele, kui tite pluus on eest märg, ka seetõttu, et ei oska seda oluliseks pidada.

Mida siis teha?

On variant vahetada iga natukese aja tagant lapse pluus, mis on küllaltki tülikas. Teiseks, kui ei ole just väga palav, panna lapsele mitu kihti riideid selga, aga vahetada on neid ikka vaja.

Tite suust pidevalt voolav sülg ja sellest põhjustatud märg-külm rinnaesine on üks põhjus, miks me ise hindame oma laste puhul villa-siidi pluuse. Nad ei muutu niiskudes külmaks, nagu see juhtub näiteks puuvillase kangaga, vaid jäävad soojaks, kuigi niiskeks. See on oluline vahe.

Kolmandaks võib lapsele ette panna räti või pudipõlle, mida saab pidevalt vahetada. Neljandaks. Vanasti oli lastel selle jaoks spetsiaalse lõikega koolamispõll. Nüüd on selleks spetsiaalsed kaelusrätikud, titesallid. Nendel rätikutel on puuvillane ümbris ja villane sisu. Villane sisu imeb endasse niiskuse, jättes alles soojuse.

Sellised kaelusrätikud on väga kaunid ja paljudes eri värvides. Vaata näiteks seda.  Neid rätikuid vajab laps alates ca 3. elukuust kuni võib-olla 1,5 aastani, kuni kõige intensiivsem hammaste puhkemine läbi on.
Lisaks pole nende rätikute hind väga kõrge, niiet sobivad väga hästi ka kingituseks.

Mari Kalkun, 29. aprillil 2014. aastal

Loe e-perekoolis veel:

Miks on hea, kui laps kannab pidevalt mütsi nii vahetult pärast sünnitust kui järgnevatel kuudel? Ülle Liivamägi, Mari Kalkun. 14.11.2012.

Kõige lihtsamad asjad, et külmetushaigusega toime tulla. … Mari Kalkun. 20.11.2013.