Antud artiklis peatun teemal, mis puudutab akadeemilise meditsiini igapäevaväljendeid. Tavapärane on arvamus, et arstid räägivad arusaamatut spetsiifilist „meditsiinikeelt“ ja „mittemeedikul“ on raske sellest aru saada. On ju ikka nii, et asja, millest ise aru ei saa, ongi raske teisele seletada. Kuid mitte sellest ei ole praegune artikkel.

Kui me jätame kõrvale eestistatud meditsiinisõnad ja -väljendid, jäävad veel sõnad ja väljendid, mis on justkui „päris“ eesti keeles, kuid millegipärast on nende tähendus ebaselge.

Igal väljendil on oma tähendus. Ja nii on ka akadeemilise meditsiini väljenditega. Segadus võib tekkida, kui me eeldame end teadvat väljendi tähendust ja ei uuri, mida väljend antud kontekstis tähendab.

Vaatame konkreetsemalt näidet haiguse võimalikust lõppest.

Haiguse lõpe akadeemilise meditsiini mõistes on:
1) tervistumine – taastub normaalne seisund;
2) paranemine – jääb kerge puue või invaliidsus;
3) surm.

Nagu näeme, “paranemine” ei tähenda seda, et inimene saab terveks. “Paranemine” akadeemilise meditsiini mõistes tähendab, et inimesele jääb kerge puue või invaliidsus. Siit järgnevad sõnad, mis vajavad definitsiooni.

Puue – organismi struktuuri või funktsiooni puudumine või anomaalia. Anomaaliaks nimetatakse olulist kõrvalekallet üldtunnustatud statistilistest normidest (st kõrvalekallet populatsiooni keskmisest, mida peetakse standardnormiks), mille tagajärjel organismi tegevus on häiritud.

Invaliidsus, st vigastatus.

Vaatame nüüd konkreetsemaid haiguse lõppeid.

Kui inimesel on jalg haige ja seetõttu jalg amputeeritakse, on justkui mõistetav, et see inimene ei ole enam terve. Ta on vigastatud, tal on invaliidsus. Ja see tähendab, et ta on “paranenud”.

Aga ka siis, kui hambaarst tõmbab hamba välja, on inimene “paranenud”. Kas inimesel on taastunud normaalne seisund? Ei! On toimunud “paranemine” ehk inimene on vigastatud. Kas tundub kummaline? Või siiski mitte, seda hammast ju suus enam ei ole.

Mida arvata sellest, kui inimesel eemaldatakse kurgumandlid või sapipõis või pimesool?
Me ei mõtle, et inimene on selle järgselt invaliid. Aga kas saame öelda, et tal on taastunud normaalne seisund? Ei! Tegemist ei ole normaalse seisundi taastumisega ehk “tervistumisega”, tegemist on “paranemisega” ehk inimesele on jäänud kerge puue või invaliidsus.

Need on väljendid, mis on eesti keeles ja akadeemilises meditsiinis igapäevakasutuses. Milliseid sõnu ja väljendeid on veel akadeemilises meditsiiinis kasutusel, mille tähenduse üle võiks mõtiskleda?

Doktor Kersti Kloch

11. detsembril 2013. aastal

Kasutatud allikad:
Meditsiinisõnastik. Kirjastus Medicina 1996
Raik-Hiio Mikelsaar. Haigusõpetus. Üldpatoloogia I. Sissejuhatus. Alteratsioon. Tartu 2004

http://et.wikipedia.org/wiki/Puue

Loe e-perekoolis veel: 
Inimese tervist puudutavad andmed ja andmetega seotud juriidika. Kaisa ja Henno Nurmsalu

Arsti soovitused inimesele, kes pöördub arsti vastuvõtule. Dr Kersti Kloch