Teaduslikud uuringud ei võta ja ei saagi võtta uurimise alla kõiki asjaolusid. Mõned teadusliku uurimusega puudutamata jäänud teemad võivad olla aga väga tähtsad. Seetõttu peab haritud naine kasutama oma teadmisi ja tervet mõistust, et arukat valikut teha.

Meie eelmine lugu oli pealkirjaga „Sünnitavale naisele kõlbab sama tupeplöga, mis poegivatele lehmadele. Kas pole solvav?“ Võtan veelkord näiteks tupeplöga ehk Dianatal© geeli.

Dianatal© geeli turundamiseks kasutatava uuringu tulemused on pärit 2008. aastast. Uuring viidi läbi kahes Shveitsi sünnitusosakonnas (vt täpsemalt vastavat artiklit). Tulemuseks saadi, et Dianatal© geeli kasutanud naiste sünnitus oli kiirem ja nende lahkliha tervem. Erinevused kontrollrühma sünnitajate ja geeli kasutanud sünnitajate vahel olid statistiliselt olulised. Loogiline. Kui ikka ühte väga libedat ainet korduvalt  tuppe panna, siis tõesti tuleb sealt kõik kiiremini ja libedamalt välja. Ma ei esita täna küsimusi selle uuringu teostuse ja tulemuste tõlgendamise teemal.

Minu tänane küsimus on: kas uuringus käsitleti kõiki olulisi asjaolusid? St kas vaatluse alla võeti kõik olulised parameetrid? Uuringut tutvustavas artiklis (samas) kirjutatakse muu hulgas, et vaja on edaspidiseid uuringuid, et hinnata geeli mõjusid emale ja lapsele. Tänaseni selliseid uurimusi avalikustatud ei ole. Kahtlen, kas käivitatud on.

Arvestades fakti, et alateid pidi sündiv laps saab oma pikaks eluks vajaliku bakteriskonna ehk mikrofloora ema tupe kaudu, ja seda, et Dianatal© geel tõmbab tupe pinna peale keemilise kile (täpsemalt loos „Sünnitavatele naistele…“), on loogiline küsida, kas geeli panemine mõjutab lapse seedimist ja kõike seda, mis on sellega seotud? Ning kas geel mõjutab naise tupe ja emaka seisundit järgnevate kuude ja aastate jooksul? Kuna geeli koostisainete näol on tegemist inimkehale kahjulike ühenditega, on tegelikke võimalikke mõjusid kindlasti enam.

Uurimisküsimused peaks siis täiendavalt olema: missugune on geeli kasutanud laste seisund  vahetult pärast sünnitust, 6 kuud pärast sünnitust, 1,5 aastat pärast sünnitust ja sealt edasi. Võrreldes mittekasutanutega. Erilist tähelepanu on vaja pöörata seede- ja närvisüsteemile, nahale ja hingamisele. Sest just nende valdkondade probleeme põhjustab polypropylene glycol otseselt (viimane on Dianatal© geeli põhiline komponent, vt täpsemalt lugu „Sünnitavatele naistele …“). Samuti on oluline naiste tupe ja emaka tervis nii vahetult pärast sünnitust kui järgnevatel kuudel ja aastatel? Kui palju neil on igasugust „jamamist“ suguorganitega: erinevaid põletikke, tupeseent, ülitundlikkust jmt, sest keha püüab sinna panduga (polypropylene glycol’i kasutatakse ka putukamürkides) kuidagi toime tulla – seened ja põletikud on kõige tavapärasemad  reaktsioonid. Ma olen enam kui veendunud, et ka neil juhtudel oleks saadud statistiliselt olulised erinevused.

Selle 2008. aastal avaldatud uuringu tegijad ei ole vastutavad kõigi nende teemade käsitlemise eest. Igal teadlasel on oma spetsiifiline valdkond ja teda ei puuduta kõrvalvaldkond. Praegusel juhul – sünnitus on üks asi, lapse ja naise tervis teine asi. Pealegi – pika-ajalised uuringud sama valimiga on eriti suur ettevõtmine. Vajab eraldi meeskonda ja suuri grante ehk uurimistoetusi.

Sellise täiendava uuringu oleks pidanud tellima ravimifirma. Kuid – eluterve äriloogika vaatepunktist (mida ravimifirmad kindlasti on) on sellise uuringu tegemine tülikas ja kallis. Esiteks tohutu raha, teiseks tohutu aeg, ja kolmandaks – kui tulemused on tootele ebasoodsad (näitavad ravimi kahjulikkust) – milleks siis üleüldse kogu see jama? Seetõttu sellist uuringut lihtsalt ei tehtud ja ei tehta ka. Omalt poolt küsin, kas sellise uuringu tegemine oleks eetiliselt üleüldse võimalik? Arvestades seda, kui tõsiseid eluaegsed kahjustusi see geel lapsele ja naisele võib tekitada.

Toote müügiks piisab olemasolevast uuringust. Uurijad võivad ju isegi soovida ühte-teist ja kolmandat uurida, kuid kui maksjat pole, siis pole mõtet. Teised tellijad teiste teemadega on ukse taga reas. Selline on neid uuringuid tegevate teadlaste tööloogika.

Jääb ainult üks küsimus – missugune on peatselt emaks saava naise loogika? Kellele või millele ta oma otsustuses toetub? Teadusele toetudes peab tundma teadussüsteemi. Seda lihtsat asja, et kõike ei ole võimalik hästi uurida. Kuhugi tõmmatakse piirid. Piirid võivad sõltuda rahastajast. Piiri taha võivad jääda naise-lapse vaatepunktist olulised asjad.

Niiet kõik keerulised küsimused tuleb endale ise esitada ja ise ka neile vastata. Kas võib tunduda, et seda on ühe naise jaoks liiga palju? Ma ei arva. Oluline on see, et naised on tänapäeval haritud. Vähemalt Eestis on kõigil naistel põhiharidus ja põhikooli bioloogia ning inimeseõpetus on täiesti piisavad, et mõtlema hakata. Miks me muidu üldse koolis käisime, kui mitte selleks, et osata olulistes kohtades arukaid valikuid teha?

Mari Kalkun

6. märtsil 2013. aastal

Kasutatud kirjandus:

Palmgren, G. (2011). Elu suurim muutus. Imeline teadus 12, 60-62.

Statham, B. (2009). Vaata oma ostukorvi. Tallinn: Sinisukk.

Dianatal geeli toetavate teadusuuringute tutvustus Internetis: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18211256

http://www.dianatal.com/page/content/index.asp?MenuID=136&ID=223&Menu=1&Item=12.4

 

 

Artikli autoril on magistrikraad sotsioloogias, ta on osalenud ülikooli teadusuuringutes, töötanud erasektoris turu-uuringute firmas ning avalikus sektoris uuringute tellija poolel.

Loe e-perekoolis veel:

Sünnitus