Inimese elu on tehtud tõesti lihtsaks. Lähed poodi, kaup on enamasti olemas, võtad rahakotist pangakaardi, kiirelt mõned numbrid makseterminali, ja kaup on käes. Või soovid minna reisile. Mõtled välja, mida soovid, surfad veidi Internetis ja varsti on kõik vajalik broneeritud. Paki vaid asjad ja ära kuupäeva unusta!

Oleme harjunud, et igas valdkonnas antakse meile spetsialistide poolt ette lihtsad ja kiired lahendused. Oleme harjunud, et on pädevad spetsialistid. Kui nad isegi ei tundu mõnikord pädevad, siis on neil ikkagi piisavalt vastava valdkonna informatsiooni, et usaldada oma reis või auto või kohupiima tegemine nende hoolde. Näib, et meie ei pea seda valdkonda tema üksikasjades tundma. Seetõttu me taandame end paljude valdkondade teadmiste ja oskuste omandamisest. Meie ülesanne on teada vaid seda, kuidas endale võimalikult lihtne ja mugav lahendus või võimalikult hea spetsialisti teenus soetada.

Tervisega tundub samamoodi olevat. Üldiselt oled terve (kui üksikud vaevused välja arvata), kui tekib probleem, käid võimalikult hea perearsti või eriarsti juures, tema määrab ravi ja peatselt jätkub tavapärane elu.
Ja lapsed. Ega lapsed ei sünni ju siia ilma selleks, et haigeks jääda. Haigus on ikkagi halb õnn. Kui see halb õnn juhuslikult tabab, on vaja ta kiirelt ja jõuliselt seljatada. Selleks on olemas spetsialistid. Siis jätkub jälle hea õnn tavapärase elu näol.

Milles probleem?

Ainult selles, et aastate jooksul on Sternumisse pöördunud ja jätkuvalt pöördub palju lapsevanemaid, kes on lapse haigusesse suhtunud väga tõsiselt. On korralikult käinud arsti juures, korralikult andnud ravimeid, jälginud toitumist, kuid haigus pole siiski lahkunud. Enamasti on haigus muutunud tõsisemaks. Sagedased bronhiidid on üle läinud astmaks, sagedased nohud on küll kadunud, kuid saadud on allergia ja totaalne ninakinnisus. Vaatamata korralikule lapsevanemale ja üsna korralikule lapsele ei ole laps saanud terveks.

Jäädud on nagu lõksu, nõiaringi. Lõpuks jõutakse nii kaugele, et kuigi nii arst kui patsient soovivad nõiaringist väljumist, ei too olemasolevad teenuste või ravimite kompleksid toimivat lahendust.

Inimese tervis ei ole lihtne valdkond. Suurim „trikk“ seisneb selles, et näib, nagu me saaksime selles valdkonnas nagu igas teiseski anda vastutuse spetsialistile. Aga selles valdkonnas ei saa.
Kui paljudes valdkondades tõesti saamegi spetsialistilt lihtsaima ja kiireima lahenduse soovituse, siis tervis ei ole selline valdkond.
Inimese tervis on selleks liiga mitmetahuline. Sest, vaadake, inimese tervist tuleb võtta väga pika perspektiiviga – iga tegevus mõjutab kogu edasist elu. Nagu oleme e-perekoolis alati rõhutanud – on olukordi, kus akadeemilise meditsiini kogemused ja vahendid on asendamatud. Samas oleme ka välja toonud, et akadeemiline meditsiin jääb paljude haiguste ees abituks. Mõlema suuna kaudu näeme, et inimese tervis on midagi enamat kui akadeemiline meditsiin, ja ka midagi enamat kui tavaelu.

On loomulik, et situatsioonis, kus inimene ei tervene, vaatamata meditsiini jõupingutustele, hakkab inimene mõtlema, et võib-olla on ka mõni teine võimalus olemas. Hakatakse otsima erinevaid lahendusi. Ravivõimalusi on palju, samas teadmised nendest on vähesed ja nii tekib segadus – missugust raviviisi usaldada, missugust spetsialisti usaldada, kuidas jätkata senise raviga?

Mida siis teha?
Kas anda kõik „saatuse“ hoolde ja lasta pereliikmete haigustel kulgeda oma rada pidi?
Või panna siiski ise käed rüppe ja anda kogu vastutus meditsiinile?
Või tunnistada seda pähe tulevat mõtet, et peab olema veel mingi tee?

Kui tunnistada, et on olemas veel mingi tee, algab keeruline elu. Paljud emad jõuavad sellisesse seisu. Nad peavad ise hakkama tegema valikuid, mida nad võtavad, mida mitte.

Kuidas selles toime tulla? Kas usaldada ema ja tädi, või usaldada sõbrannasid, või usaldada ajakirjandust? Või usaldada Internetti? Või usaldada iseennast?
Aga kuidas usaldada iseennast, kui teadmisi ja kogemusi tervisevaldkonnast on vähe? Ja tunne on, et see on nii keeruline valdkond, et mina selles kindlasti orienteeruma ei hakka.

See on koht, kus Ülle Liivamägi ja tema perekooli töötajad arvavad teisiti. Oleme veendunud, et iga naine on võimeline omandama tervisevaldkonnas teadmisi nii palju kui on vaja pereliikmete tervise  eest hoole kandmiseks.

Teadmiste all peame silmas inimkonnale teadaolevat informatsiooni inimese ehitusest ja toimimisest. On kindel, et seda tuleb õppida. Teisiti ei ole võimalik inimese tervisega tegelda.  Seda tuleb õppida erinevate õpikute abil ja selleks on vaja juhendajat.

Teadmiste all peame silmas inimkonnale teadaolevat informatsiooni akadeemilise meditsiini ravimeetoditest, ravimitest ja nende mitmetahulistest toimetest (nii soovitud toimetest kui soovimatutest toimetest ehk kõrvaltoimetest).  Akadeemilise meditsiini keerukus seisneb selles, et kõikidel ravimitel on kõrvaltoimed. Seda ei eita ükski arst. On kindel, et selles informatsioonis orienteerumiseks on vaja kõigepealt informatsiooniga tutvuda. Ka siin on vaja juhendajat.

Teadmiste all peame silmas inimkonnale teadaolevat informatsiooni muudest ravimeetoditest akadeemilise meditsiini kõrval. Muud ravimeetodid panevad patsiendile suuremad nõudmised, sest võimalused ja ohud on olemas kõigil meetoditel, mis puudutavad inimese keha ja tervist. Et ravi toimuks soovitud suunas ja ei tekitaks näiteks pikaajalisi tõsiseid probleeme, peab patsient tundma ravimeetodi filosoofiat, toimeid ja kõrvaltoimeid. Ka siin on vaja informatsiooniga tutvuda erinevate allikate põhjal. Selleks et eristada terasid sõkaldest on vaja baasteadmisi inimese ehitusest ja toimimisest. Tegemist on ikkagi inimese keha ja tervist pikaajaliselt mõjutavate meetoditega.

Alles nende teadmiste baasilt on põhjust hakata kedagi usaldama. Alles nende teadmiste baasilt on võimalik valida ravimeetodit ja spetsialisti.

Seda kõike tundub päris palju olevat?

Siiski mitte. Kui liikuda samm-sammult, on kõik omandatav. Loomulikult mitte ühe-kahe aastaga. Kuid milleks siis elu üldse antud on?

Muuseas, selle kõige õppimine on äärmiselt põnev. Sama põnev kui elu. Ja lisaks. Tegelikult juba päris lihtsate teadmiste pealt saab päris palju oma peret aidata.

Ülle Liivamägi Perekooli emadekooli loengutes läbitakse tervisevaevuste kaupa akadeemilise meditsiini võimalused ja ohud ning muude raviviiside võimalused ja ohud. Kõrvale õpitakse tasapisi inimese ehitust ja toimimist.

Kuidas õppimine täpsemalt toimub, saab teada 4. septembril avatud uste päeval.

Mari Kalkun ja Kaisa Nurmsalu
1. augustil 2013. aastal