Ülo Liivamägi selgitab tavameditsiini ja täiendmeditsiini erinevust ning täiendmeditsiini olukorda.

Järgnevalt tahan teile selgitada, mis on täiend- ja alternatiivmeditsiin ja milline on selle seis tänapäeva Euroopas ja Eestis. Selleks tuleb meil alustada tavameditsiini defineerimisest, sest vaid nii saaksime esialgu kirjeldada kõike muud, mis ei ole meie tavamõistes meditsiin.

Tava- ehk tõenduspõhine meditsiin tegeleb inimese haigusega faasis, kus see on väljendunud juba orgaanilise kahjustusena ning kus tekkinud muutusi on võimalik mõõta meditsiinitehnika abil. Et aga tegemist on juba haiguse viimase staadiumiga või siis konkreetse traumaga, siis saab tavameditsiini kõige selgemalt nimetada esmaabimeditsiiniks (kirurgia, esmaabi, kiiritus, keemiaravi jne.).

Täiendmeditsiini alla saab rühmitada erinevaid teraapiavaldkondi, millede ülesandeks on sajandite jooksul olnud  ennetus- ja taastusravi. Selliste teraapiatena saab esitada homöopaatiat, fütoteraapiat, refleksoloogiat jt. Nende teraapiate ülesandeks on tegeleda inimestega, kelledes peituv haiguseidu väljendub erinevate funktsionaalsete sümptomidena ning inimene tunneb end väsinuna ja haiglasena, aga ükski tänapäevane meditsiinitehnika analüüs pole veel võimeline haigust registreerima. Täiendmeditsiinil aga on sajandite kogemused ja teoreetilised alused, mis on just sellel tasandil kõige efektiivsemad nii haigestumist diagnoosima kui ka ravima. Praegu on tavameditsiin selle ülesande pannud perearsti õlule, millega nad aga toime tulla ei saa, kuna pole vastavat ettevalmistust ja teadmisi.

Alternatiivmeditsiin väljendabki end oma nimes kõige selgemini – alternatiiv – see on valdkond, millega tavameditsiin hakkama ei saa, ning mis tuleb üle anda neile, kellel on selleks nii teadmised kui oskused olemas. Altenatiivmeditsiin ei pürgigi nn esmaabimeditsiiniks ning ükski terapeut ei soovi hakata kirurgiks, aga need oskused, mis on läbi aastasadade end tõestanud inimeste tervendamisel tuleb kindlasti kasutusele võtta, sest neile pole alternatiivi. Alternatiivmeditsiini alla käib väga kirju seltskond alates võimlemisharjutustest kuni nõelravini ning ülesanded on alates toitumise ja enese eest hoolitsemise õpetusest kuni homöopaatiliste teradeni.

Euroopa Liidus on praegusel hetkel intensiivselt esile tõusnud vajadus täiend- ja alternatiivmeditsiin (complementary and alternative medicine) reguleerida ühtsemaks ning anda talle oma kindel identiteet. Selle on tinginud mitmed objektiivsed vajadused – vajadus ühtlustada teenused kogu EL territooriumil, elanikkonna kiire vananemine, rahaliste vahendite nappus. See on omakorda tõstnud täiend- ja alternatiivmeditsiini positsiooni – see valdkond on odavam kui tavameditsiin ning palju inimsõbralikum.

Euroopa Nõukogus on käsitusel mitmeid eelnõusid antud valdkonna olulisuse väärtustamiseks ja kindla koha määratlemiseks tervishoiusüsteemis. See, et nii arstid kui inimesed alternatiivmeditsiini positsiooni muutuse omaks võtaksid, võtab Eestis kui üsnagi konservatiivses riigis veel palju aega. Aga alternatiivmeditsiin on osanud püsida ja inimesi aidata aastasadu, küll suudab oodata oma aega ka nüüd.

Järgnevalt esitan viimaste aastate täiend- ja alternatiivmeditsiini sammud Eestis:

  • Eestis on  täiend– ja alternatiivmeditsiin reguleeritud läbi kutsestandardi, kus terapeut saab taotleda taset 6. Kutsestandard on aluseks õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel.
  • Kutset võivad taotleda kõik inimesed, kes on läbinud nõutud ulatuses erialase ja meditsiinilise väljaõppe, mis on fikseeritud kutsestandardis ja hindamiskriteeriumides.
  • Kutse saamiseks tuleb sooritada eksam, mida hindab kompetentne eksamikomisjon. Hindamine on kompetentsipõhine, seega ei nõuta niivõrd haridusdokumenti, kui just pädevust ja kompetentsust.
  • Terapeudid on saanud kutsetunnistusi alates 2006.a.  ning on kantud riiklikku kutseregistrisse (Haridus- ja Teadusministeerium).
  • Ametite Klassifikaatoris (ISCO 08) on terapeudid registreeritud koodiga 2230 kui Täiendmeditsiini ja loodusravi tippspetsialistid (vastab Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule EQF 6).
  • Oma regulatsioonide osas oleme võtnud eeskujuks Kesk- ja Põhja-Euroopa praktika.

Seega – rohkem usaldust, sest täiend- ja alternatiivmeditsiin tuleb meie igapäevaellu niikuinii!

Ülo Liivamägi

2. oktoobril 2013. aastal

Loe e-perekoolis veel:

Loodusravi – hakkama saab see, kes s…st saia teha oskab! 4. septembril 2013. Ülle Liivamägi.

Mis on refleksoloogia ja mida teeb refleksoloog? 1. lugu

Mis on refleksoloogia ja mida teeb refleksoloog? 2. lugu. Intervjuu Ülo Liivamägiga.