Naised on sünnitanud aastatuhandeid ja ikka hakkama saanud. Vanadel aegadel ei korraldanud keegi sünnituseks ettevalmistuse kursusi ja ei võimelnud kindla programmi järgi selleks, et last ilmale tuua. Miks me siis arvame, et tänapäeva naised seda vajavad? Pealegi, tänapäeval on kõrgetasemeline meditsiinile abi igati kättesaadav, me sünnitame ju haiglas arstide juuresolekul. Lisaks oleme kogu raseduse arstide ja ämmaemandate järelvalve all, me oleme uuritud ja kontrollitud. Meil on olemas ka raamatud ja internet, kust saame vastused kõigile tekkivatele küsimustele. Tundub nagu oleks tänapäeva naise võimalused edukaks sünnituseks kordades paremad enne meid elanud naistest, miks siis ikkagi veel lisaks see ettevalmistus ja mida see põhjalik sünnituseks ettevalmistus üldse tähendab?

Füüsiline valmisolek sünnitamiseks ei sõltu naise kaunist füüsilisest vormist või treenitud kõhulihastest. Selleks et sünnituse füüsilisest valmisolekust aru saada, tuleb kõigepealt teada, milliseid kehaosi me sünnituse juures kasutame ja võimelda just spetsiaalselt sünnituse heaks kulgemiseks mõeldud programmi järgi. See on midagi muud kui “aeroobika rasedatele” või “rasedate jooga”.

Näiteks, sünnituses osalevad suurel määral vaagnapõhjalihased. Lapsel on vaja mahtuda läbi naise vaagnast, mis on tihedalt vooderdatud lihastega. On määrav, kas need lihased on pinges või lõdvestatud. Meie igapäevane töö laua taga istudes garanteerib selle, et need lihased on regulaarselt pinges. Need lihased ei tea, mida tähendab lõdvestus. Samuti kontsaga kingad, mida on ju tore kanda, lükkavad tegelikult vaagnapõhjalihased korralikku pingesse. Lapse sünd vajab aga meisterlikult lõdvestatud vaagnapõhja lihaseid. Seetõttu võivad tavapärased treeningud ja füüsilise võimekuse tõstmine sünnituse juures osutuda hoopis takistavaks teguriks.

Veel sada aastat tagasi elanud naiste elamise viis oli igati sünnitust toetav ja eraldi ettevalmistus ei olnud vajalik. Analüüsides tolle aja naiste igapäevaseid toimetusi ja füüsilist tööd võime näha, et see oligi naiste pidev sünnituseks ettevalmistus. Näiteks tegid veel meie vanaemad paljud tööd madalal pingil istudes, mis tagas nende vaanapõhjalihaste treenituse. Ka teadmiste osas oli naiste ettevalmistus piisav, sest sünnituseks vajalikud elementaarsed teadmised anti naisele kaasa nende emade ja vanaemade poolt. Samuti pidi naine kogu elu jooksul, mitte vaid sünnitusel väga hästi oma keha tunnetama, kuna meditsiiniline abi ei olnud kergelt kättesaadav.  Kokku võttes: kuna naiste  füüsiline ettevalmistus ja tunnetus oma kehast oli piisavalt hea ning ka sünnitajat ümbritsev keskkond ja meditsiinilised võimalused olid hoopis teised, siis teadmised oma keha ehitusest ja toimimisest ning meditsiinilisest osast ei olnud sellisel kujul nagu tänapäeva naisele, neile vajalikud.

Ülle Liivamägi Perekoolis tähendab põhjalik sünnituseks ettevalmistus järgnevat: naise keha füüsiline valmisolek sünnitamiseks, ettevalmistus minimaalselt 20 nädalat, ideaalis võiks spetsiaalse võimlemisega alustada kohe rasedusest teada saades; naise keha ehituse ja toimimise teadvustamine selleks, et mõista sünnitusprotsessi ajal kehas toimuvat; teadmisi sellest, missugune on normaalse sünnituse kulg tema erinevates variantides; teadmisi sellest,  missugused on sagedasemad kõrvalekalded normaalsest sünnitusest ja meditsiini võimalused ja abi sellistes olukordades.

Seda kõike on vaja teada võimalikult paljudes pisiasjades. Sellest ei piisa, kui teame, et sünnitades on valud, avanemine ja pressid. Sünnituseks ettevalmistus on vajalik eelkõige naisele, kes soovib ise sünnitusprotsessist aktiivselt osa võtta ja ise sünnitada.

Kaisa Nurmsalu

26. novembril 2013. aastal