Seekordne lugu annab lühiülevaate inimese soojusregulatsioonist. Täiskasvanu vajab normaalseks funktsioneerimiseks kindlat kehatemperatuuri. See vahemik on väga väike – 36,8 +/- 0,4 kraadi Celsiuse järgi. Temperatuuri reguleeriv keskus asub ajus. Nimetame seda keskust lihtsustavalt „bossiks“ (loe täpsemalt siit).

„Boss“ üksi ei saadaks midagi korda, kui tal ei oleks „alluvaid“. Elutegevuseks vajaliku temperatuuri tagamisest võtavad osa kõige selgemalt närvisüsteem, veri ja vereringe, ainevahetus ja lihased.

Meie keha „boss“ kontrollib kogu aeg temperatuuri. Nagu kuskil kõikumine tekib nii käivitab ta/see vastavad tegevused.

Temperatuur muutub inimese sees kogu aeg.
Näiteks kui inimene sööb, siis ainevahetuse tulemusel tekib sooja juurde. Kui inimene ennast füüsiliselt liigutab, tekib lihastöö tulemusel sooja juurde. Kogu protsess on sõltuv loomulikult nii välistemperatuurist kui riiete iseloomust ja hulgast.  Igal sellisel juhul käivitab „boss“ töö, et temperatuur püsiks normi piires.

Mida siis meie “boss” käivitab?

Kui inimesel on külm, siis inimese tahtest sõltumatult, selleks et soojust rohkem mitte ära anda, sulguvad pindmised veresooned (käed-jalad muutuvad külmaks) ja „lähevad karvad turri“ (tekib kananahk). Selleks et sooja juurde saada, tekib nälg ja käivitub lihastöö (külmavärinad). See kõik toimub inimese tahtest sõltumatult.

Inimene ise, kui ta saab aru, et tal on külm, saab end kössi tõmmata, otsida soojemat kohta, hõõruda käsi, tammuda jalalt-jalale ning lõpuks riietuda soojemalt.

Kui inimesel on palav, siis inimese tahtest sõltumatult, selleks et keha jahutada, laienevad pindmised veresooned (käed-jalad soojad) ning inimene hakkab higistama. Toimub vedelikukadu, mis toimib nahapinda ja sellega kogu organismi jahutavalt. Tekib janu ning söögiisu väheneb.

Inimene ise, kui ta saab aru, et tal on liiga palav, teeb endale tuult, on puhkeasendis, võtab riideid vähemaks (kui see võimalik on), niisutab veega või läheb ujuma.

Kirjutasin siiamaani täiskasvanud inimesest.

Väikese lapsega on lood veidi teised. Väga paljud toimingud ei käivitu tema puhul veel nii nagu täiskasvanul. Kindlasti ei suuda ka veel 4-5 aastane laps (tegelikult isegi 10aastane) õigel hetkel hinnata, millal tal on vaja riideid vahetada, pead katta, soojemasse/jahedamasse ruumi minna jmt. See tähendab, et sisuliselt kogu tahtliku käitumise osa on lapse puhul väljakujunemata.

Aga kujunemisjärgus on lapse puhul ka tahtest sõltumatud osad. Miks? Sest tahtest sõltumatute toimingute aluseks on närvisüsteemi küps toimimine. Küpsus saavutatakse vaid läbi kogemuste. Lapse „bossil“ ja tema/selle „alluvatel“ on aga veel ebapiisavalt kogemust soojusregulatsioonist. Näiteks lapsel on küll olemas higinäärmed, kuid nad ei tööta veel nii efektiivselt nagu täiskasvanul.

See tähendab, et sisuliselt ei ole lapse keha võimeline liigsele soojale ja liigsele külmale kiiresti ja adekvaatselt reageerima. Niiet lapsevanemal ei jää muud üle, kui olla pidevalt ise lapse soojusseisundi hindaja rollis.

Kogu probleem on selles, et neid märke, mille järgi otsustada lapse soojusseisundi üle, on meil tegelikult vähe ning tihti on algajad lapsevanemad veel liiga väikese kogemusega, et seda kõike märgata ning adekvaatselt reageerida (täpselt nii nagu seda on ka lapse „boss“). Koos kogemusega tuleb õige reageerimine ja vigadest hoidumine.

Selleks et kergendada raskeid valikuid: millal selga? millal seljast ära? kui palju? on meil võimalik natuke asja reguleerida läbi termoregulatsioonis osalevate riiete. Need on naturaalne siid, vill ja siidi-villariided, vanematel lastel suvel ka linane kangas.

Mari Kalkun, 4. juunil 2014. aastal

Loe e-perekoolis veel: