Mida lapsele selga panna? Igapäevane küsimus. Kas pole? Mida me lapsevanematena tegelikult selle küsimusega küsime? Esimene vastus on: et lapsel ei hakkaks külm ja et poleks ka liiga palav. Ja miks on oluline, et tal poleks külm või liiga palav? Sest külmast või liigsest kuumast võivad käivituda haigused. Uuesti sõnastatud küsimus oleks siis selline:  mida panna lapsele selga, et võimalus jääda haigeks oleks väikseim?

Ülle Liivamägi Perekoolis on läbi kõigi nende aastate olnud olulisel kohal looduslikku päritolu, mittesünteetilised riidematerjalid. Põhiliselt siis villasest, siidist või linasest valmistatud rõivad. Olulisus ei tulene mitte loodusliku päritolu tähtsustamisest, vaid nende kangaste omadustest, mis aitavad ja toetavad meie keha.

Oleme kirjutanud siidimütside vajalikkusest titadel (loe artiklit siit) ja andnud naistele soovitusi sünnitusjärgseks ajaks (loe artikleid siit), kuid tegelikult on villast ja siidist riided vajalikud kõigile. Neil kangastel on omadus jääda ka niiskena soojaks, olla õhku läbilaskev ning mitte kuumeneda üle. Seetõttu vähendavad need materjalid kõige enam võimalust haigestuda.

Eriti olulised ajad, mil on vaja tähelepanu pöörata riietele, on perioodid, kui kehal on mingil põhjusel suur koormus. Näiteks naiste puhul on nendeks aegadeks lapseootus, sünnitusjärgne aeg ja kogu imetamise aeg. Titadel kindlasti kohe peale sündi mitme aasta jooksul, kui kehas toimuvad pidevalt väga suured muutused.

Miks riietus just neil perioodidel eriti oluline on? Sest keha heaks toimimiseks vajavad keha erinevad organid sobivat temperatuuri. See on peen mehhanism. Rasketel perioodidel peab keha niigi paljude ülesannetega toime tulema ja kui sellele lisaks on vaja vaeva näha, et üldse kehatemperatuuri hoida, saabki haigestumine võimalikuks. Puhtalt keha kurnatusest.

Et teha adekvaatset riiete valikut on vaja tunda kehatemperatuuri hoidmise süsteemi.

Keha soojusregulatsioon ehk sobiva kehatemperatuuri saavutamine/hoidmine

Tutvudes kaasaegsete lapsevanematele suunatud eestikeelsete raamatutega, mis on lubanud anda lapse hooldamise põhiteadmised lapsevanemale, on üllatav, et seal on küll kirjas õpetussõnad selle kohta, kuidas titega reisile sõita, antud on ka põhjalik ülevaade kõikvõimalikest välistest haigustekitajatest, bakteritest ja viirustest, kes meid kõik rünnata tahavad, ei ole aga sõnagi räägitud sellisest mõistest nagu „soojusregulatsioon“ või „temperatuuri regulatsioon“.

Ometi peaks see olema põhiteadmine igale lapsevanemale, et lapsed ei jääks haigeks meie enda rumalusest, tähelepanematusest ja teadmatusest. Kaitset haiguste eest nähakse esmajärjekorras vaktsiinides ja multivitamiinides, aga mitte elementaarses oskuses mitte oma last ära külmetada või üle kuumendada.

Reaalses elus muidugi on lapsevanemate jaoks oluline küsimus, mida lapsele selga panna, et tal ei hakkaks külm ja et poleks ka liiga palav. Ja kui kelleltki küsida, siis lapsevanem mingi vastuse ikka saab. Aga kas see vastaja oskab arvestada konkreetse lapse eripäradega? Iga lapse keha küpsus ja keha sisemine toimimine on erinev – kes higistab rohkem, kes vähem, kelle närvisüsteem on hapram, kelle oma vastupidavam, kellel on vedelikutarbimine suurem, kellel väiksem jne jne.

See laste eripärade paljusus näitab meile tegelikult, et ühest-kahest soovitusest ei ole kindlasti küllalt. Haigestumise tõenäosust see ei vähenda. Et teha individuaalselt sobiv valik peab veidi rohkem teadma. Järgmistes lugudes seda teadmist tasapisi annamegi.

Seniks soovitame mõelda, mida teeb lapse keha, et saavutada või hoida keha parajat temperatuuri?

Kaisa Nurmsalu, Mari Kalkun, 28. mail 2014. aastal.

Loe e-perekoolis veel:

Mida panna lapsele selga, et võimalus jääda haigeks oleks väikseim? 2. lugu. Soojusregulatsioon. Mari Kalkun. 04.06.2014.

Mida panna lapsele selga, et võimalus jääda haigeks oleks väikseim? 3. lugu. Mõtle loogiliselt. Heidi Jürgens. 11.06.2014.

Miks on hea kui laps kannab pidevalt mütsi nii vahetult pärast sünnitust kui järgnevatel kuudel. Ülle Liivamägi, Mari Kalkun. 14.11.2012.

Kuidas saab naine ennast hoida sünnitusjärgsel ajal? 1. lugu. Ülle Liivamägi, Mari Kalkun, Kaisa Nurmsalu. 14.05.2014.

Palavik. 2. lugu. Mis roll on bossil ehk hüpotalamsel? Mari Kalkun. 20.03.2013.