Ülle Liivamägi ja doktor Kersti Klochi vestlus ühe lihtsa esmaabi võtte teemal – näpu imemine pärast ukse vahele jäämist. Vaata ka intervjuud doktor Kersti Klochiga. Käesolev vestlus on eelneva intervjuu jätk.

Dr Kersti Kloch (dr Kloch): See, mida teeb kiirabi, on jätk sellele, mis on inimene juba kodus teinud. See ei ole midagi sellist, millega saab asendada kodust tegevust. Iseenda tegevust. Sellega ei saa asendada, see ei ole võimalik. Sest aeg on juba edasi läinud. Sellest hetkest, kui trauma tekib, saab kiirabi saabuda 10 minuti pärast. 10 minutit on möödas juba. Kõik see kahju, mis on tekkinud 10 minutiga, on juba tekkinud.

Ühe lihtsa asjaga, mis muidu võib vajada EMOt või kiirabi, on mul pikk kogemus – sõrmede imemine, kui nad on jäänud kuhugi vahele. Sinu loengus, Ülle, ma seda kuulsin. Ma kasutan seda juba aastaid. Praegu, kolme lapse puhul sobib ta kõigis vanustes, samuti sobib ta tittedele ja täiskasvanutele. Täiskasvanutel jäävad samamoodi sõrmed ukse vahele. Mis tavapäraselt tehakse? Hoitakse kätt üleval. Akadeemiline meditsiin ei paku muud tegevust kui et paned külma peale ja tõstad käe üles.

Ülle: Seda hullemaks läheb.

Dr Kloch: Lähebki hullemaks.

Ülle: Selle lihtsa teadmisega on päris paljud küüned jäänud alles. Minult ikka ja jälle küsitakse, et kust ma seda tean. Aga see on tavaline elu. See on kogemus. Naisena ma pean nende asjadega toime tulema. Minu arvates on iseenesest mõistetav, et ma otsin nii kaua kuni leian kõige vähem kannatust tekitava lahenduse oma kõige kallimatele inimestele. Kui palju on küüsi, mis on minu lapsed ja abikaasa pealt ära löönud. Küll on nad lahti jmt. Maal ju ikka juhtub. Alles kevadel abikaasa lõi kirvega pool küünt otsast ära. Ikka tegutsesin kohe ja varsti paranes küüs ära. Mis ma oleks pidanud tegema, jooksma EMOsse või?

Dr Kloch: Kiirabi kutsutakse. Tänapäeval kutsutakse kiirabi ka siis, kui näpust tuleb verd. Kui on väike lõige näppu.

Ülle: Nii väikese asja pärast on julm kiirabi koormata.

Dr Kloch: Rääkides veel sõrmedest. Sõrmedes on tundlikkus nii suur. Valu, mis tollel hetkel tekib, on nii tohutu suur. Ja tegevus on nii lihtne. Lapsel jääb sõrm kuhugi vahele, mina imen, valu läheb ära praktiliselt momentaalselt. Ja teiseks – küüs jääb peale, kolmandaks – turset, mis muidu tekiks, ei tekigi. Kõik, mis tekkida võiks, isegi ei teki! Tundub jah, et mis soovitus see ikka nii väga on. Jäävad sõrmed vahele, mis seal ikka, imed natuke. Nüüdseks ma olen teinud neid imemisi ka siis, kui üks laps on teist last hammustanud. Ja aitab, väga hästi aitab! Või kui lüüakse ennast ära – jälle aitab!

Samas, kui on mingid minutid juba mööda läinud, siis see enam ei aita. See näitab, kuidas esimesed minutid on nii olulised. Kui sul endal seda teavet ja oskust ei ole, siis kahjuks seda asendada ei ole võimalik.

Ülle: Ja sul ei ole võimalik seda kuskilt raamatust ega internetist otsida ka. Sul ei ole aega seda otsida. Need esmaabi situatsioonid on sellised, kus aeg tiksub. See on koht, kus pead kohe tegutsema!

Üles tähendas Mari Kalkun

15. oktoobril 2013. aastal

31. oktoobril algab Sternum Koolituses esmaabi kursus, mis ühendab tavameditsiini ja täiendmeditsiini võtted. Vaata lähemalt siit.

Loe e-perekoolis veel:

Doktor Kersti Kloch: “Esmaabi andmine on oskus.” Intervjuu dr Klochiga.

Mis on täiend- ja alternatiivmeditsiin? Ülo Liivamägi.

Loodusravi – hakkama saab see, kes s…st saia teha oskab! Ülle Liivamägi.