Eelmises e-perekooli loos ”Kuidas teha kindlaks, kui tervislik on minu kasutuses olev kosmeetika? 1. lugu” andis Ülle Liivamägi soovitusi kodus oleva kosmeetika koostisainete „tõlkimiseks“. Käesolevas loos seletab Ülle Liivamägi lahti looduskosmeetika tootmise reegleid. Neid teades oskame hinnata, kas meie kasutuses olev kosmeetika vastab looduslikkuse nõuetele.

Tõelise looduskosmeetika  toodete tunnusmärk ei ole mitte looduslike aineosade hulk koostise nimistus, vaid eriline professionaalsus valmistada suurtootmises kosmeetikatooteid, kasutamata sünteetilisi komponente. Kõik loodustooted on märgistatud ka vastavate sertifikaatidega.

Selleks et mõista tõelist erinevust sertifitseeritud looduskosmeetika ja libalooduskosmeetika vahel, toon siinkohal ära need aluspunktid, millel põhineb looduskosmeetika sertifikaadi väljaandmine. Aluseks on siin nn BDIH (www.bdih.de) standard. Võib tutvuda ka ühe teise organisatsiooni kodulehega www.ionc.info (International Organic and Natural Cosmetics Corporation).

1. Kasutada võib vaid taimseid tooraineid ning need peavad olema pärit kas mahepõllumajandusest või korjatud loodusest.

2. Loomkatsed pole lubatud ja kasutada ei tohi ka surnud selgroogsetelt loomadelt saadud saadusi (näiteks searasv, muskushirvelt muskus jne).

3. Täpselt on ära toodud mineraalsed toorained, mida võib kasutada.

4. Täpselt on kirja pandud lubatud tehnoloogilised protsessid (näiteks ei tohi õlisid kuumutada üle 40 kraadi, et vältida nende koostise muutust).

5. Keelatud on orgaanilis-sünteetilised värvained, lõhnaained ja silikoonid. Keelatud on parafiin ja muu naftast saadav tooraine (petroolium, vaseliin, mineraalõli jne).

6. Säilivuse tagamiseks on välja toodud ainult teatud grupp säilitusaineid, mis eksisteerivad ka looduses. Juhul kui on neid kasutatud säilivuse tagamiseks, tuleb see tootele eraldi märkida.

7. Kasutada võib loomulikke lõhnaaineid (vastavalt konkreetsele standardile) ning biotehnoloogiliselt saadud lõhnaained.

8. Keelatud on kasutada radioaktiivset kiiritust.

Nüüd lähemalt, miks just sellised nõuded (BDIH’le viitan edaspidi sõnaga Looduskosmeetika).

Vaadeldes neid rangelt kontrollitavaid nõudmisi lähemalt, saate ise mõtiskleda selle üle, mis kõik nn tavakosmeetikas lubatud on. Kui palju Teie kui lõpptarbija huve ja tervist meeles peetakse. Siinjuures ei ole vahet, kas tegemist on odava supermarketi kraamiga või kallihinnaliste firmatoodetega – ühtegi järgnevat nõudmist keegi neist täitma ei pea. Jääb igaühe enda otsustada, mida  ja kui tihti ta endale edaspidi peale määrida soovib.

Keskendume siin mõnele punktile neist nõudmistest.

Täpselt on kirja pandud lubatud tehnoloogilised protsessid. 

Milleks see vajalik on? Lihtne näide: Rafineerimata külmpressitud õlid on meile mitmete küllastumata rasvhapete allikaks. Küllastumata rasvhapped on vajalikud meie hormonaalsüsteemi normaalseks toimimiseks. Mis juhtub siis, kui me köögis, toitu valmistades, õli kuumutame? Küllastumata rasvhape kaob. Kuumuse toimel keemilised sidemed muutuvad ja meie ees on täiesti teiste omadustega aine.

Looduskosmeetikas ei ole lubatud õlide nii tugev kuumutamine, mis on vajalik sidemete muutmiseks. Tavakosmeetika sellist nõuet järgima ei pea. Ehk et märge nimesildil: sisaldab oliivi/mandli vm looduslikku õli, ei pruugi tagada seda, et teie nahk saab nautida selle õli looduslikke niisutavaid/toitvaid jm kasulikke omadusi.

Keelatud on orgaanilis-sünteetilised värvained ja lõhnaained.

Sünteetiliste värvi- ja lõhnaainetega on kõik arusaadav. Puhas keemia. Paljud AZO värvid (kivisöetõrva või toornafta ekstrakt), mida kasutatakse juuksevärvides, on tunnistatud inimkehale ohtlikuks. Kivisöe tõrva aga kasutatakse jätkuvalt tavakosmeetikas lisaks juuksepesuvahenditele ka näo-, käe- ja keha emulsioonides. Isegi hambabastas. Täielikult teadlikuna kivisöetõrva toimest nahale, kus ta võib tekitada häireid põletikust psoriaasi ja vähkkasvajateni välja.   Samuti on keelatud naftakeemiast saadud sünteetilised ained.  Kõige populaarsemad neist on parafiin, petrolaatum, vaseliin ja mineraalõli. Naftast saadud tooted  (õlid ja vahad), mida kasutatakse nii kosmeetikas, hügieenitoodetes kui ka meditsiinilistes toodetes, on olnud pikalt vaatluse all, kuid lõplikku seisukohta ei ole. Ühed uurijad ütlevad, et on väga kahjulik, koguneb organismi, teised – et pole väga hullu midagi.

Parafiin on odav, hästi säiluv, ei rikne, ei muuda värvi, ei oma iseseisvat lõhna, temaga on hea segada kõikvõimalikke komponente. Naftast saadud toodetest on võimalik sobivate emulgaatorite abil pikalt püsivaid ja kergesti töödeldavaid emulsioone valmistada. Tundub kuidagi liiga hea?   Miks siis ikkagi on naftakeemiast saadud sünteetilised ained looduskosmeetikas keelatud?

Asi on selles, et ükski neist ei imendu. Nad jätavad nahale püsiva kilelaadse seisundi. Väliselt tundub nahk pehmem ja siidine, kuid tegelikult ei saa nahk korralikult hingata, õigesti funktsioneerida. Eriti hull on asi vaseliini või/ja parafiini sisaldava huulepulgaga. Mida rohkem sellise huulepulgaga huuli ”pehmendada”, seda kuivemaks nad lähevad ja seda rohkem peab neid taas määrima. Kuna kõik huultele kantavad tooted sisaldavad reeglina kas parafiini, petrolaatumit, vaseliini või mingi muu nimega naftast saadut, siis tahes-tahtmata sööme nad osaliselt endale sisse. Mis maos ja seedekulglas edasi toimub, seda me päris täpselt ei tea ja ega vist tahagi teada.   Muide, lastele mõeldud toodetes on peaaegu kõigis sees parafiin. Ja mitte ainult lastele, vaid juba imikutele (näiteks imikuõlid) ja imetavatele emadele rinnanibude kaitseks mõeldud salvides-kreemides on naftast saadud komponent sees. Ka apteegikosmeetika, mis peaks olema turvaline ja ohutu, on samuti täis naftasaadusi.

Säilivuse tagamiseks on välja toodud ainult teatud grupp säilitusaineid, mis eksisteerivad ka looduses.

Juhul kui neid on kasutatud säilivuse tagamiseks, tuleb see tootele eraldi märkida. Ehk et kui loodustootel on kirjas E- või C-vitamiin – siis need ongi rafineerimata õlis sisalduv või toote koostises oleva taime enda toodetud vitamiin. Kui samu nimetusi näete aga nt supermarketi tootel, siis suure tõenäosusega on tegemist sünteetiliselt toodetud vitamiinidega. Keemiline kett on sarnane, aga algmaterjal selles ketis on täiesti vastandlikest algallikatest – loodusest ja laborist.

Keelatud on kasutada radioaktiivset kiiritust.

Kohe kerkib küsimus, et kas siis tavakosmeetika on kiiritatud?  Asi on tegelikult lihtne. Nimelt  on selles seaduses kirjas, et elusast loodusest pärit tooraine ja ka juba valmis kosmeetiliste toodete desinfitseerimiseks ei tohi kasutada radioaktiivset kiiritust.

Tavatööstuses kiiritatakse kõiki elusloodusest pärit koostisosi, sh taimi. Ka toiduainetetööstuses maitsetaimede säilitamine tagatakse just nimelt läbi kiiritamise, et sellega võimalikud haigustekitajad ning muu inimesele ohtlik häivitada. Et no mis see väike kiirtitusehulk siis ikka ära teeb? Kas tõesti see, mida silmad ei näe, ei katsu, ei tunne, seda ei olegi nagu olemas?

Ülle Liivamägi

5. detsembril 2012. aastal

Mida teha siis, kui kodune kosmeetika ei vasta kuidagi tervislikkuse nõuetele? Sellest järgmisel nädalal.

Loe e-perekoolis veel:

Kuidas teha kindlaks, kui tervislik on minu kasutuses olev kosmeetika? 2. lugu Kuivharjamine