e-perekoolil lubas avaldada osa oma kooliaegsest päevikust  inimene, kes on nüüdseks gümnaasiumi lõpetanud. Koolikiusamine on koolilapse argipäev, igal lapsel erineval kujul. Laps on habras, tema psüühika alles kujunemas. Mis täiskasvanule tundub talutav, võib lapses tekitada pöördumatu kahjustuse. Katked päevikust on avaldatud muutmata kujul.

koolikiusamine 1

—————-

Minu päevik – kooli kiusamisest

Tänane kuupäev on 12.06.2010.

Päeviku sissekanne. Ja nii ma siis otsustasingi hakkata päevikut pidama. Mulle öeldi, et päeviku pidamine pidi rahustama närve ning välja aitama iseenda vihkamisest.
Sa võid ju küsida miks ma ennast vihkan, sellele küsimusele on nii kerge kui ka vägagi raske vastata.
Miks ma just nüüd selles kirjutan on see, et võibolla ma varem ei julgenud ehk siis kardsin, et midagi juhtub minuga. Kuna on kooli vaheaeg ehk siis suve vaheaeg ja ma olen kodus ning eemaldatud ohtlikest inimestest, võin rahus ennast lõdvaks lasta. Aga ok aitab sellest lõpetasin esimese klassi viis aastat tagasi, ma ei saa öelda, et see ei olnud lõbus kuid ega seal midagi nii eriti hõisata ka pole, kuna mina Juhan P sattusin kooli = klassi kiusamise ohvriks.
Te võite ju arvata, et esimese klassi õpilased on väikesed, õpetajad kogenud ning muu mudru veel selle kõige otsa, kuid ei, see kõik on hoopis palju palju hullem.
Esimene veerand läks mul vägagi hästi koolis, tutvusin ümbruskonnaga ning klassiga, kuid mida aeg edasi seda raskemaks minu elu muutus.
Alustan siis algusest ja kirjutan üles kiusamise erinevad valdkonnad, ettapid jne.

Esimene ning kõige jõledam kiusamine algab siis, kui võetakse käsile sinu nimi, aga algul ainult eesnimi pärast juba kui ära väsitakse võetakse ka perekonnanimi. Algul tehakse sulle hüüdnimi ning juba pärast hakkatakse luuletusi moodustama. Võttame siis näiteks minu nime Juhan, kuid kiusajatele kõige sobilikum on siis kui su originaal nimest tehakse Junn ning proovi sa siis selle nimega hakkama saada.Toon ka mõned teised näited erinevatest nimedest mida olen kuulnud: Taaniel -Taaniel Taaniel Tingel Tangel, Tänni; Siim – Piim, Liim; Max – Paks, Taks; Juss – Tuss; Esko – Okse; Joonas käis vetsupotis joomas; Toomas – Koomas, Toomas käis metsas end poomas; Triin – Viin, Liim; Peeter – Pets, Rets, Peeter Peeter termomeeter; Helgi – Helgi tegi põõsasse telgi; jne siin võibgi loetlema jääda

Miks tehakse nii, et võetakse klassikaaslaste nimesid ning hakkatakse seda väänama. Vastus oleks selline, et tahetakse tähelepanu saada, kuid mitte ainult ohvri tähelepanu vaid ka õpetaja ning kaasõpilaste tähelepanu.

Järgmisena võetakse su riided ette, kui midagi ei meeldi sealt siis hakkatakse kas siis neid su seljast ära kiskuma; toidu, lõhnaõli või värvi peale määrima/laskma või siis isegi selliseid asju tegema millest sa pole isegi und näinud.

Kolmandaks tulevad mängu sinu kui isiksuse lõhnad. See kuidas sina lõhnad ja kuidas sinu riided lõhnavad. Alati leitakse keegi kellele ei meeldi mingid lõhnad või on siis neid, kes mõtlevad endale välja neid ebatavalisi lõhnu, et kedagi süüdlaseks märkida. Ja kui kiusaja on oma ohvri väljavalinud siis jääb järele vaid see et ohvri kallal hakatakse mõnitama, näpuga näitama, lööma, sülitama, solvama jne.

Neljandaks hakkavad sult igasugused erinevad esemed kaduma, kas need on siis sul lauapeal , lauasahtlis, kottis, kott ise või siis seljast.
Ning siis sa võid juba edasi ette kujutada, missugune paamika sul võib tekkida, kui miski mis on koguaeg olnud omas kohas on siis äkki kadunud. Ning isegi kui sa õpetaja juurde lähed ja ära kaebad ning kaasõpilased näevad seda on sul veel rohkem keretäis soolas kui ennem oleks olnud.

Ega kiusaja, ei mõtle, mis nad teiste kiusamisest kasu saavad, ega ka mis kiusamine ohvri psühikale ning vaimsele seisundile teha võib.

Mul tekkisid koolis kohutavad probleemid ning ei julgenud enam kooli minna.
Mittu korda tekkis mõtte, et mis juhtuks siis kui mind enam ei oleks huvitav mis küll siis saaks.
Äkki mina olengi see kes nad on selliseks muutnud, kuna nagu näha siis teistele ei tehta midagi ning kogu karglemine käib minu ümber.
Ma pole ju midagi valesti teinud, miks nad peavad mind kiusama. Kuid kui mind ei oleks siis……… .

Muidugi ei ole välistatud, et nad ei hakka norima sind sinu keha iseärasuste pärast nagu näiteks liigesed on erinevate suurustega, nahavärv on teistest erinev, näokuju, silmade kuju ning asetus näos.

Mina kes ma olin normaalse kehaehitusega, meeter kakskümmend pikk, polnud paks ega ka liiga kõhn, valge ning absoluutselt täpselt nagu iga keskmine eestlanegi, kuid kõike võib ju juhtuda.
Seega minul oli just probleemiks see viimane varjant, et minu silmade kuju meenutaks just kui hiinlaste silmi ning seega hakkatigi mind kutsuma hinduks või siis piluks kuid see on ju vägagi ärritav minujaoks.
Kuid võtke sõna hindu. Nii palju kui mina olen uurinud ning teada saanud on põlis ameriklased ehk siis indiaanlast saanud oma nime India järgi, kuid see ei oma enam tähtsust kuna kiusajatel ju tavaliselt ajusid pole vaja.

Väike tähelepanu, et kogu minu jutt mida ma olen kirja pannud puudutab põhimõtteliselt poisterahvast. Kuna ma ise olen poiss siis ka kirjutan endaga juhtunud juhtumitest, kuid mis toimub tüdrukute valdkonnas kus ohvriks on tüdruk ning kiusajateks on tüdruku/d siis selle kohta ma eriti ei oskagi öelda kuid põhi probleemid ning tegevused on samad.

Üks tihedam küsimus mida olen kuulnud on see, et miks ma ei võtnud ühendust õpetajaga või oma vanematega, et mind kiusatakse?
Sellele küsimusele on lihtne vastata.
Aga palun öelge mida nad teha saavad, kuna kui saadakse teada, et Juhan käis õpetajale kitumas, et teda kiusatakse ja veel nimeliselt kes kiusab kuna õpetajad tahavad tavaliselt nimesid teada saada, et siis kiusajatega rääkida ning asjad ära klaarida kuid siis ju muutuks mu elu veel suuremaks põrguks kui ta siiamaani on olnud.
Ega minu kui ohvri ülesanne on mittu sammu ette mõelda sest muidu ellujäämis protsent on üsna väikene.

Ma poleks ealeski arvanud, et kool kui selline koht kus õpitakse ning saadakse targaks on nii õudne ning ohtlik koht.
Öeldakse ju küll, et tulge meie kooli õppima siis saate kõva hariduse ja hästi targaks.
See võib olla tõsi küll kuid nad ei mõtle siis millise psühhilise paugu võib kooli kiusamine ohvritele tekitada, kuna kui sind on juba saakloomaks valitud, siis on räigelt raske kiskjate käest ära põgeneda.

Nende viimaste lausetega ma ka siis lõpetan seekordseks ning annan teada ka arvatavasti, mis minuga juhtus järgmistes klassides, kuna ega kooli kiusamine ei jää ühekordseks see jätkub nii kaua kuni kool läbi saab.
P.S Kui keegi peaks kunagi minu päeviku enda valdusesse saama siis järgmised laused on teile.
Kui te loete minu loo läbi ning ei usu, et see kõik on nii kohutav ja õudne siis ise teate. See pole enam minu probleem. Kuna mina kirjutan kuidas asjalood on.
Nägemist päevik lõppetab Juhan P.