Inimesi on erinevaid, kirjutan neile, kelle probleemiks on talvine jalgade külmetamine. Külmetada võivad nii väikelaste kui noorte kui täiskasvanute jalad. Ühe pere liikmete seas võivad olla erinevused. Kui peres on näiteks ema, kelle jalad talvel ei külmeta, ei pruugi ta isegi aru saada, et laps nutab õues, sest varbad valutavad külmast, või ei taha laps õue minnagi, sest ta teab, et tuleb külmast valu. Üks lihtne tehnika, mis võib külmas liikumise tunduvalt mõnusamaks teha, on võib-olla veidi ununenud. Sellest kirjutangi.

Villased sokid olid veel 25 aastat tagasi normaalne nähtus, kuid nüüd, aastal 2016 on Eestis juba palju peresid, kes villaseid sokke ei kanna. Ja miks? Kas siis on vanematel endal meeles, et villased sokid torkisid ja olid ebamugavad, või on ostetud juba aastakümneid jalatseid, millega villaseid sokke ei soovitata, või on küll villaseid sokke ka nüüd proovitud, kuid ei ole trehvanud head sokid, või arvatakse, et termosokid on paremad kui villased sokid.

Olen aastaid ostnud saapaid, mille juurde ütleb müüja, et villaste sokkidega neid saapaid kanda ei ole soovitav/ei tohi. Et kaasaegne eriline tekstiilikiht, mis tagab selle, et saapad on vett-hülgavad, kuid samas õhku läbilaskvad, ummistub. Mida aasta edasi, seda koomilisem see jutt tundub. Miks? Esiteks. Kui aastaid tagasi räägiti ainult ebasobivast villasest sokist, siis nüüd juba ei sobi ka puuvillane sokk. Sobib ainult sünteetiline eriline termosokk. Kas tõesti on inimesele parem, kui tal on põhiolemuslikult naftast või kivisöest tehtud asi jalas? Teiseks. Kui tehnoloogia nii ülihea on, siis miks ilmub kogu aeg täiustusi ja veelgi paremaid lahendusi? Kolmandaks. Kui tehnoloogia nii ülihea on, siis miks ikkagi loomulikus sokis viga on? Aga see selleks. Tehnilisi seletusi, milles on probleem, on erinevaid ja kohati vastukäivaid. Lõpptulemusena saame tõdeda, et vaatamata tehnoloogia arengule jalgade külmetamine talvel välisõhus on jäänud.

Üks lahendus on pöörduda tagasi normaalse villase soki kasutamise juurde. Jalg vajab naturaalset materjali. See tähendab ka seda, et tegemist peab tõesti olema naturaalse villaga, mitte sünteetiliste aseainetega (kõige sagedamini akrüül). Tootja etikett (lubades villast) ei garanteeri paraku alati jalasõbralikku sokki. Õige villane sokk on jalas väga mõnus ka peale pikka kandmist. Tänapäeval toodetakse muu hulgas õhukesi täisvillaseid või siis villa/puuvilla sokke, mida kannavad ka puberteedi-eas noored hea meelega.

Üks tehnika, mis oli paarkümmend aastat tagasi veel iseenesestmõistetav, on võib-olla siiski ununemas – see, et villane sokk läheb vastu jalga ning puuvillane sokk sinna peale. Ja siis saabas. Kas siis tavaline saabas või suusasaabas või uisusaabas. On loomulikult oluline, et ka sellisel juhul jääks väike õhuvahe varvaste ja saapa vahele. Kui on väga külm või tuleb pikk õuesviibimine, siis on jätkuvalt mõistlik kasutada ajalehte. Läikega paber (mitmed reklaamlehed, mõned ajalehed jmt) ei sobi.

Korralikul talvel, maaoludes on siiski asendamatud vildid. Vilte on jalavarjudeks kasutatud läbi aastatuhandete ning, kuna külmad talved jätkuvad, on õiged vildid (eesti keeles hüüdnimega „Valenki“) endiselt mõistlik valik.

Mari Kalkun

Lapse ja  enda riietumisest, tervisest ja haigustest saad palju rohkem teada  Emadekoolis

Siit leiad sokivaliku Sternum poes.