Nüüd räägiks natuke foolhappest (foolhape ehk M-vitamiin ehk B9-vitamiin ehk B10-vitamiin ehk B11-vitamiin ehk Bc-vitamiin jne). Tegemist on lootele väga vajaliku ainega. Teatakse, et õige foolhappe tase kehas hoiab ära sellise kaasasündinud arenguhäire nagu spina bifida tekke.

Spina bifida ehk seljaajusong

Kõige lihtsam on öelda spina bifida kohta, et teatud kohtadel ei ole selgroog luustunud.
On olemas kahte erinevat tüüpi spina bifidat: kinnine ja lahtine. Mida see tähendab? Kui nahk on selgroo pealt terve, siis on tegemist kinnise spina bifidaga. See  tavaliselt palju probleeme ei tekita ja võib juhtuda, et inimene ei teagi, et tal on kinnine spina bifida. Ta võib kaevata ainult  seljavalusid ja muid suuremaid-väiksemaid vaevusi.
Lahtine spina bifida on juba palju tõsisem probleem, see tähendab raskematel juhtudel seljaaju väljasopistumist (müelomengingotseele), millega kaasnevad tavaliselt häired kuseteedes ning jalgade arengus ja liikumises. Sageli kaasneb sellega hydrocephalus ehk vesipäisus, mis võib, aga ei pruugi, tekitada vaimset mahajäämust. Juba aastakümneid teatakse, et lisaannustades rasedale foolhapet on võimalik sellist arenguhäiret ära hoida. Aga …

… foolhappe tarvitamisega toidulisandina tuleb olla väga ettevaatlik!

Miks?
Sest on teada kahjuks ka see, et liigne foolhape suurendab raseduse iseenesliku katkemise ohtu. Näiteks naistel, kellel on nagunii probleeme rasestumisega ja kui on võetud foolhapet profülaktiliselt enne rasestumist, siis võib see sama foolhape kas takistada rasestumist või raseduse algul põhjustada katkemisi.

Foolhapet võib võtta nii kaua, kuni kasvab kinni lapse/loote selgroog. See on ca 9 rasedusnädalat. Edasisel täiendava foolhappe tarvitamisel ei ole ühelt poolt enam mingit mõtet, sest kui peaks olema tõesti tekkinud väärareng, siis loode seda enam ei paranda. Teisalt on foolhappega jätkamisel oht, et laps ei taha peale sündi hakata korralikult hingama. Hingamisraskused vahetult peale sündi ja hiljem tekitavad aga juba tõsiseid lisaprobleeme. Isegi kui teaduslikke tõendeid lapse hilisemate hingamisraskuste kohta avaldatakse praegusel ajal vähe, peaks olema ilmselge, et rasedusaeg ei ole mõeldud tehisvitamiinidega liialdamiseks.

Seega – ei tohi ületada foolhappe normkogust (rasedale 400 mikrogrammi päevas) ning foolhapet võib tarvitada maksimaalselt kuni üheksanda rasedusnädalani ehk kolmanda raseduskuu alguseni.

Lisaks, foolhape kuulub B-grupi vitamiinide hulka, mis tähendab, et teda tuleb kindlasti tarbida koos teiste B-grupi vitamiinidega, mitte eraldi preparaadina. Ohtlik on aga see, et rasedatele mõeldud multivitamiinides, mis on toodetud kasutamiseks kogu rasedusaja vältel, on reeglina sees ka foolhape. Seepärast olge ettevaatlikud kõikvõimalike rasedatele mõeldud lisapreparaatidega, toidulisanditega!

Alati on kõige tavalisem toit kõige turvalisem

Normaalsel rasedal on küllaltki hea toidutundlikkus. Ta kohe teab, mida tahta ja mis on vastumeelne ning alati on vastumeelne ka see, mida ta süüa ei tohi. Kui me aga tarbime multivitamiine ning toidulisandeid, siis, vaadates meie eksistentsi aega purgitoidu- ehk toidulisandite maailmas, ei ole meie keha veel sellise purgitoiduga harjunud, ta ei saa aru, et ühte või teist ainet on kas liiga palju või liiga vähe. Seepärast on kõige tavalisem toit rasedale kõige ohutum. Ja jälgige oma isusid!
Kindlasti aastakümnete või -sadade pärast tuleb aeg, kus kogu toit on ainult tablettide ja toidulisandite kujul (gurmee on unustatud), kuid praegu see aeg ei ole veel  käes ning ei tasuks eksperimenteerida.

Ülle Liivamägi