Järgnev on Sternum Koolituse õpilase kodutöö (lühendatult) teemal “Kohv – miks kasulik ja miks kahjulik”?

—————

Kohv sisaldab sadu koostisaineid, millest kõigi toimeid ei tunta ei eraldi ega koos, kuid mille puhul tõdetakse, et need on potentsiaalselt bioloogiliselt aktiivsed. Enamus kohvi füsioloogilistest toimetest seostatakse lihtsalt kofeiiniga, mille kohta öeldakse, et see stimuleerib kesknärvisüsteemi, mõjub neerudele diureetiliselt, stimuleerib südamelihast ja lõõgastab silelihaseid ning bronhe. Tegelikkuses tuleb aga kohvijoogi puhul lisaks paljudele erinevatele koostisosadele arvesse võtta, mis sorti kohvi kasutatakse ja kuidas seda valmistatakse. (Clarke, Macrae, 1988, 81)

Kaaliumi sisaldumine kohvis

Biometallidest sisaldab kohvi kõige rohkem kaaliumi, mida leidub rohelistes kohviubades ning mille kogus röstimisel, jahvatamisel ega kohvijoogi valmistamisel ei vähene. Kuna metallilised elemendid esinevad kohvioas (nii rohelisel kui ka röstitud kujul) lahustuvate sooladena, siis ekstraheeritakse need kohvi valmistamise käigus kergesti ja veelgi rohkem lahustuva kohvi tootmise käigus. (Clarke, Macrae, 1988, 129-130)

Veebilehe nutritiondata.self.com andmetel, kus on toodud toiduainete koostisosad, on kõige kaaliumirikkamate toiduainete esikümnes 4 erineval moel valmistatud kohvijooki – esimesel kohal on restoranis valmistatud kofeiinivaba espresso. Ülejäänud 3 esikümnesse jõudnud kohvivalmistusviisi on:

  • kofeiinisisaldusega espresso (ikka restoranis valmistatud;-),
  • kohvijook, mis on valmistatud kofeiinivabast jahvatatud kohvist, kraaniveega,
  • kohvijook, mis on valmistatud kofeiinisisaldusega jahvatatud kohvist, kraaniveega. (Foods highest …)

Kaalium inimorganismis

Kaalium on kaltsiumi, magneesiumi ja naatriumi kõrval neljandaks metalliliseks makroelemendiks organismis ning need kõik on eluks tingimata vajalikud. Normaalseks elutegevuseks on biometalle vaja optimaalses koguses – nende puudus või ülisuur kogus põhjustab surma, vähesus haigestumist, suur kogus mürgistust. (Karik, 2004, 107-109)

Inimorganismis on kaaliumisisaldus umbes 150 – 200 g/70kg. Kõige rohkem on kaaliumi lihastes, vähem luudes ja veres. Mürgistust põhjustav kogus on 6 g ja surmav annus 14 g. (Karik, 2009, 240; Zilmer, 2006, 7)

Kaalium ja naatrium inimorganismis

Kaalium ja naatrium koos moodustavad ioonidena rakus tasakaalustatud süsteemi. Kaaliumiioonid on rakkude sees (vähemalt 95% kogu organismis leiduvast kaaliumist on rakusisene), naatriumioonid on peamiselt väljaspool rakke. Raku talitluse käigus rakust väljunud kaalium viiakse rakku tagasi Na-pumba abil taastamaks vajalikku tasakaalu. Koos hoiavad nad hapete-aluste tasakaalu, osmootset rõhku, kaaliumiioonid mõjutavad südamelihase kokkutõmmet ja rütmi, koos osalevad nad närviimpulsi edasikandes, K+ reguleerib südametegevust, Na+ hoiab veesisaldust. Oluline on nii kaalium- ja naatriumioonide sisaldus kui ka vahekord. Naatriumi ja kaaliumi transpordil tekkivad puhkeoleku- ja aktsioonipotentsiaalid on olulised organismi närviimpulsside juhtimises ja ülekandes ning lihaste (sealhulgas südamelihase) töös. (Karik, 2004, 111; Karik, 2009, 240)

Kaaliumivaegus (hüpokaleemia) ja kaaliumiliigsus (hüperkaleemia)

Kaalium imendub kaksteistsõrmiksooles ja tühisooles ning imendumist soodustavad magneesium ja vitamiin B6. Ülemäärane naatriumi, kohvi, suhkru, alkoholi tarbimine ja madal veresuhkru tase tõstab kaaliumi väljutamist. Kestev stress ja ühekülgne söömine, seedetraktihaigused, suhkurtõbi, kortisoon, hüpertüreoos, diureetikumid ja kestev magneesiumi vähesus võivad tekitada hüpokaleemia (kaaliumivaegus veres), mille sümptomiteks on arütmia, lihasnõrkus – kuna kaaliumi puudus häirib ka glükoosi metabolismi, tekib lihaskoe energia defitsiit. Teiselt poolt võib hüperkaleemia, kaaliumi liigsus organismis (kaaliumi kliinilisel manustamisel või neerukahjustuse puhul), põhjustada tõsist arütmiat ja viia südame seiskumiseni. (Zilmer et al, 2015, 7)

Siit selgub, et nii nagu teistegi mineraalide puhul, on kaaliumi puudusel ja liigsusel organismis sarnased sümptomid.

Kaaliumitaseme reguleerimine inimorganismis

Kaaliumi eritumine organismist toimub peamiselt neerude kaudu. Kaalium filtreerub glomeerulites ja reabsorbeerub proksimaalsetes tuubulites ning Henle lingus. Kaaliumi eritumine uriiniga sõltub toiduga saadavast kaaliumi hulgast, neerude funktsioonist, seerumi mineralokortikoidide tasemest ja happe-aluse tasakaalust.

Kaaliumi homeostaasi määrab eelkõige tasakaal selle seedetraktist imendumise ja neerude poolt eritamise vahel. Kõige olulisem hormoon, mis mõjutab kaaliumi eritumist neerude kaudu on aldosteroon (steroidhormoon), mida toodetakse neerupealise koore poolt vastusena hüperkaleemiale. Üks aldosterooni mõjudest on suurendada kaaliumi eritumist distaalsetes neerutuubulites ja kogumistorukestes. (Overview of … )

Kaaliumirohke toidu regulaarse ja ebaregulaarse tarbimise mõju

Kui kaaliumi tarbimine suureneb, siis väljutatakse liigne kaalium umbes 50% ulatuses uriiniga järgneva mõne tunni jooksul. Ülejäänu viiakse rakusisesesse ruumi, tänu millele ei tõuse vere kaaliumisisaldus. Kui kõrgem kaaliumitarbimine jätkub, stimuleeritakse aldosterooni sekretsiooni ja kaaliumi eritumine neerude kaudu tõuseb. Kui kaaliumi tarbimine langeb, siis on taas rakusisene kaalium puhvriks, et ära hoida suuri kõikumisi vere kaaliumisisalduses. Kaaliumi säilitamine neerudes tekib vastusena toidust saadava kaaliumihulga vähenemisele suhteliselt aeglaselt ja see on palju vähem tõhus kui neerude võime hoida naatriumit. Seetõttu võib diureetiliselt mõjuva kohvi tarbimine tuua kaasa kaaliumi vähesuse organismis. Akuutne atsidoos halvendab kaaliumi eritumist, krooniline atsidoos ja akuutne alkaloos kiirendavad kaaliumi eritumist. (Lewis, 2016)

Kokkuvõte

Seega ei saa kohvi joomist ühe või teise haigusseisundi puhul soovitada/keelata lähtumata organismist kui tervikust. Kui soovitatakse tarbida kohvi näiteks madala vererõhu puhul, kuid samas on inimesel neerufunktsiooni kahjustus, krooniline neerupuudulikkus või ka lihtsalt akuutne neeruhaigus, siis võivad sellel olla väga tõsised tagajärjed. Või näiteks soovitus juua depressiooni korral kohvi – kaaliumi liigne kogunemine organismis võib just sellele kaasa aidata. Või väide, et kohv vähendab südamerabanduse ohtu – kuna kohv on diureetilise toimega, siis võib uriini väljutamisega kaasneda ka rohke kaaliumikadu, millega kaasneb hüpokaleemia, mille peamisteks sümptomiteks on lihasnõrkus ja südame arütmia.

Kairi Kargu

Kasutatud allikad:

  • Clarke, R. J., Macrae, R. (1988) Coffee. Volume 3: Physiology, Elsevier Applied Science Publishers Ltd
  • Karik, H. (2009) Leiutised ja avastused keemias. Ilo
  • Karik, H. (2004) Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber. Koolibri
  • Zilmer, M. (2006) Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu Ülikooli Kirjastus
  • Zilmer, M., Rehema A., Soomets U., Zilmer, K. (2015) Inimkeha põhilised biomolekulid (meditsiiniliselt tähtsamad ülesanded). Inimorganismi metabolism (biokemism ja kliinilised aspektid). Tartu
  • Foods highest in Potassium. Interneti koduleht: Self Nutrition Data, omanik Conde Nast.  http://nutritiondata.self.com/foods-000122000000000000000.html (26.09.2016)
  • Overview of Disorders of Potassium Metabolism. Interneti koduleht: Merck Manuals, omanik Merck Sharp & Dohme Corp. http://www.merckvetmanual.com/mvm/metabolic_disorders/disorders_of_potassium_metabolism/overview_of_disorders_of_potassium_metabolism.html (26.09.2016)
  • Lewis, J. L. (2016). Overview of Disorders of Potassium Concentration. Interneti kodulehekül: Merck Manual, omanik Merck Sharp & Dohme Corp. http://www.merckmanuals.com/professional/endocrine-and-metabolic-disorders/electrolyte-disorders/overview-of-disorders-of-potassium-concentration (26.09.2016)