Ülle Liivamägi: “Olen kõigil oma õpilastel keelanud massaaži tegemise rasedatele. Seda mitte asjata. Sternumis on massaaž rasedatele alati keelatud. Inimesed, kes on siin majas õppinud ja teevad seda mujal vaatamata hoiatusele, teevad seda omal riisikol.”

rasedus ja massaazh
Hoolimata sellest, et lapseootus peaks olema naise elus üks ilus aeg, on lapse kandmine naise keha jaoks igal juhul lisakoormus. Psüühiliselt terve ja normaalses füüsilises vormis, normaalse kehahoiuga naine saab selle lisakoormusega kenasti hakkama. Nii on looduse poolt seatud. Paljudel aga tekivad raseduse ajal suured lisapinged kas siis ülaseljas, turjas või alaseljas, tuharates, ees kubemes, rindade all, … . Sellisel juhul ei ole naise kehahoid juba enne rasedust olnud päris korrektne, lihased on kasutanud keha püsti hoidmiseks erinevaid kompensatsioonimehhanisme. Rasedusega tekkiv ja üha suurenev lisakoormus toob kaasa vajaduse muuta kehahoidu, ja lihased, mis juba varasemalt ei olnud oma loomulikus elastsuses, hakkavad tegema valu, sest pinge muutub. Mida siis sellises olukorras teha?

Enamik naisi tuleb esimese lahendusena mõttele minna massööri juurde, kes pinged ja valu näiliselt ära võtab. Massööri juurde lähevad paljud needki, kes muidu ehk massööri külastajad ei olegi.

On ju olemas spetsiaalne massaaž rasedatele, spetsiaalsed rasedatele mõeldud massaažilauad. Nii et kõik on ju justkui korras. Paljudel juhtudel siiski ei anna endale ei lapseootajad ega ka massöörid aru, et massaaž on lapse ja ema jaoks sõna otseses mõttes ohtlik. Ohtlik olemine ei tähenda seda, et massaaž igal juhul katastroofiga alati lõpeb, kindlasti mitte – meie kehad ja lapsed on selle jaoks õnneks küllaltki eluvõimelised ja on kohandunud ka keerulistest olukordadest kuidagi välja tulema.

Milles probleem?

Vähegi mõjusam massaaž paneb inimeses alati liikuma lümfi. Lümfil on mitmeid ülesandeid, üks nendest on puhastada keha jääkainetest. Kas ainevahetuse selline aktiveerimine on ikka ohutu nii emale kui lootele/lapsele?

Kui rasedal hakata keha nö puhastama (ka kõige leebem massaaž seda teeb), jääkaineid efektiivselt väljutama, siis protsessist võtab igal juhul osa ka platsenta. Platsentabarjäär, mida peame lapse kaitsjaks kõige ebasobiva eest, ei ole suuteline takistama ema jääkainete liikumist lapsesse. Edasi mõelge ise.

Massaži järgselt võivad tekkida sellised sümptomid nagu peavalu, iiveldus, oksendamine, käte ja jalgade väsimine, üldine väsimus. Need on tavalised rasedale omased sümptomid. Seetõttu käsitleb nii lapseootel naine ise kui massöör kui ümbritsevad selliseid vaevusi massaaži järel kui rasedusaegseid sümptomeid. Samas oleme selliste kaebustega rasedaid peale mingit massaažiprotseduuri piisavalt kuulnud ja näinud. Mõnikord on tükk tegemist, et asi jälle normi saada, teinekord see polegi võimalik.

Paljudel puhkudel on aga siiski massaaži järgselt näiliselt täitsa normaalne tunne. Kuidas nii, kui eelnevalt mainisime erinevaid vaevusi? Jah. Esmapilgul võib tunduda, et massaažis käimine toob kergendust nii kehale kui vaimule. Kuidas? Massaaž on kehale niivõrd ootamatu sekkumine, et igal juhul inimese hetkeprobleemid kaotavad oma aktuaalsuse. Samas on need „kadunud“ probleemid mõne aja pärast uuesti tagasi.

Tekib küsimus – kas lühiajalise kergenduse eest maksmine on mõttekas? Aga kui raha parasjagu niipalju on, milleks siis endale seda kergendust keelata? Probleem siiski on. On nimelt ka oht, et vaevus ei tule küll rasedale tagasi, kuid probleem, millest keha märku andis valu või millegi muuna, kolis sügavamale, näiteks lapsesse. Või veelgi enam – massaaž võib ärgitada probleeme, mis muidu rasedal välja ei tuleks; võib käivitada protsesse, mis tõsise terviseprobleemina võivad avalduda alles paari kuu möödudes. Reeglina ei nähta enam seost tekkinud probleemi ja massaaži vahel.
Mis probleeme siis täpsemalt? Sellest me enam ei kirjuta, sest oleme juba küllalt „hirmutanud“.  Kes lugejatest kirjutatut tõsiselt võtab, teeb ka olemasoleva info põhjal omad järeldused.

Ülle Liivamägi, Kaisa Nurmsalu, Mari Kalkun