Haistmine on meel, mille olemasolu teadvustame endale kõige sagedamini just siis, kui avastame üllatuslikult, et oleme selle mingil põhjusel ootamatult kaotanud. Siis saame aru, kui palju olulist informatsiooni haistmismeel meile väliskeskkonnast vahendab. 

Enamasti ei anna me endale aru ka sellest, mil määral nina kaudu saadavad lõhnaaistingud meie igapäevaseid valikuid määravad. Oleme harjunud, et seda rolli etendab peaasjalikult nägemismeel. Kuigi anatoomiaõpikutes leiab haistmiselund harilikult üsna tagasihoidlikku käsitlemist ja nii jääb kergesti mulje, et tegemist on lihtsakoelise elundiga, on see tegelikult märksa keerulisema ehituse ja talitlusega, kui esmapilgul tundub. Vaatamata aastakümnete pikkusele uurimisele, on haistmiselund siiani jäänud inimorganismi üheks müstilisemaks osaks.

Haistmisel ja lõhnatajul on ülisuur roll meie elus. Meie perekool on aastate jooksul nendele küsimustele päris palju tähelepanu pööranud, kuna meil on erialadest lähtuvalt (aroomteraapia, homöopaatia) süvendatud teadmised ja kogemus sellest, kuidas lõhnad meie meeli ja alateadvust mõjutavad. Ning ka seetõttu, et tegutsedes aroomterapeutide, homöopaatide ja refleksoloogidena ei saaks me ka ise ilma normaalse lõhnatajuta oma tööd teha.

Paljudel meie kooli naistel on olemas praktiline kogemus, kuidas peale teatud igapäevaste valikute tegemist on üllatusega avastatud, et haistmismeel on muutunud tundlikumaks, et nüüd tuntakse lõhnu. Sealtkaudu võib teha järelduse, et  tegelikult varem oli haistmistaju tugevalt nüristatud. Seetõttu võtan julguse väita, et tänapäeva keskmine inimene, kes kasutab igapäevaselt tavalisi pesu- ja puhastusvahendeid, kosmeetikatooteid, deodorante ja lõhnaõlisid, lisaks ninatilkasid või  hormonaalseid rasedusvastaseid vahendeid, on kaotanud ülisuure osa oma haistmisvõimest. Ise sellest absoluutselt aru saamata ja puudust tundmata.

Kui teravast haistmismeelest puudust ei tunne, on see siis mulle oluline?

Haistmine mõjutab meie immuunsussüsteemi, haistmiselundil on immuunsust ülalhoidev roll. Haistmine mõjutab otseselt meie psüühikat;  haistmistaju häired võivad tekitada olulisi muutusi meie psüühikas; sh olla üheks põhjuseks ärevuse, depressiooni ja toitumishäirete tekkes. Kõik need mõjutused toimivad ka siis, kui me ise ei saa aru oma haistmise puudulikkusest.

Meditsiiniallikaid lugedes jõuab kiirelt järeldusele, et hoolimata põhjalikust uurimisest ei ole veel paljugi haistmiselundi toimimise ja tema mõjude kohta üldse teada. Mõjud on olemas ja aimatavad, aga mõjude täpset ulatust ja seosesid ei teata. See tähendab otsesõnu seda, et me (sh teadlased, arstid) ei tea veel  haistmisesest ja selle mõjudest inimesele eriti midagi.

Igal juhul on haistmisel otsene seos organismi keemilise homöostaasi (sh võime keemilisi signaale vastu võtta ja edastada) ja hormonaalsüsteemiga. Seoseid võib vaadelda mõlemat pidi, st näiteks et  hormonaalsete rasedusvastaste vahendite kasutamine mõjutab meie haistmist ja sealtkaudu otseselt meie psüühikat. Või siis et ülelõhnastatud toodete kasutamisega saab mõjutatud meie hormonaalsüsteem.

Sellest võib järeldada, et me saame ainult aimata, kuidas see kõik meid mõjutada võib. Ja mitte ainult seda, et kas me üht või teist lõhna tunneme, vaid kuni igapäevaeluliste suhtumiste, reageeringute ja suhete kujunemiseni välja.

Kas kõik see, millega me igapäevaelus kaasaegses ühiskonnas oleme harjunud ja mis meile väga osava reklaami tõttu normaalne tundub, on väärt nimetatud riske?

Mis võimalused meil siis on? Esimene ja lihtsaim moodus on vähendada lõhnu enda ümber. Milliseid pesuvahendeid me kasutame pesu pesemiseks? Kas pesuloputusvahend on hädavajalik? Millise olmekeemiaga me oma kodu koristame? Kas õhupuhastustooted on vajalikud? Milliseid kosmeetikatooteid ja lõhnaõlisid me kasutame? Ja kas need on kõik meile vajalikud, teades, millise “paketi” me koos nende toodete kasutamisega kaasa saame? Lõhnu saab vähendada toodete asendamisega lõhnatute või vähemintensiivsemalt lõhnavate toodete vastu. Kuid lõhnu saab edukalt vähendada ka mitmete ebavajalike toodete ärajätmisega. Ütlema peab kindlasti ka seda, et kuigi sünteetilised lõhnaained on meile kindlasti kahjulikud, siis probleemi ei saa lahendada ainult tavatoodete asendamisega loodustoodete vastu. Ka looduslikud lõhnaained toimivad meile ja mõjutavad meid väga otseselt.  Tsiteerides lõputöö autorit: “Nina on tähtis organ ja aeg-ajalt tasub endale teadvustada, et meile on antud suurepärane kingitus tunda lõhnu, ja olla selle eest tänulik!”

Kaisa Nurmsalu

 

Loe e-perekoolis veel:

Kuidas teha kindlaks, kui tervislik on minu kasutuses olev kosmeetika? 1. lugu

Kuidas teha kindlaks, kui tervislik on minu kasutuses olev kosmeetika? 2. lugu

Kuidas teha kindlaks, kui tervislik on minu kasutuses olev kosmeetika? 3. lugu