Järgnevas intervjuus räägib Eestis mitme kümnendi jooksul tegutsenud ning praegu tegutsev ämmaemand sünnitusest ja sünnituseks ettevalmistusest. Sellest, et neid, kes tunnetavad oma keha, on üsna vähe, samuti on vähe neid, kes saavad sobiva hingamisega sünnitusel hakkama.

Missugune sünnitus on sinu jaoks mugav?

Kui naine (koos mehega) on enda jaoks läbi mõelnud, mida nad ootavad sellelt sünnituselt. Nad on ennast ette valmistanud ja nad teavad ka seda, mis peale sünnitust toimuma hakkab. Nad ei ole valmistanud ennast ette mitte ainult sünnituseks, nad on valmistanud ennast ette lapse saamiseks. Kui ta on endale kõik need asjad teadvustanud, siis ta tuleb sellest protsessist ka kenasti läbi. Selleks et seda saavutada, on vaja teha tööd terve raseduse aeg. Mitte see, et ma kuu aega enne sünnitust lähen käin kuskil loengus ja kuulan ära, mis mulle räägitakse. See ei ole sünnituseks ettevalmistamine.

Mis on sünnituseks ettevalmistamine?

Kõigepealt, selleks et hästi sünnitada ja et saaks ennast üldse mingitmoodi sünnituseks valmis seada, peab saama kontakti iseenda kehaga. Ehk – sa tead ja tunned oma keha. Kui sul mingi emotsioon tekib, kuidas sa sellest läbi tuled? Et kui sul mingisugune aisting kuskil kehas on, siis seal on mingisugune seos olemas, et, ahah, see tähendab minu jaoks seda. Olgu see lihaspinge, mingisugune valuaisting. Sünnituseks ettevalmistamise käigus, kui sa seda keha järjest rohkem õpid tundma, läbi selle, kuidas see keha muutub. Siis sa oskad nende muutustega sünnituse käigus ka paremini toime tulla. On neid, kes juba looduse poolt ongi selle kaasa saanud. Nende puhul võib juhtuda, et ta ei vajagi mingisugust spetsiaalset ettevalmistust. Nad sünnitavadki väga hästi ja väga mõnusalt.

Kui ma tean, et ma olen tavaline naine, kust ma tean, kas mul on kaasa antud see enda keha tunnetus või ei ole?

Kindlasti saab jälgida tavaelu situatsioonides, kas tunnetad ära, ahah – nüüd ma hakkan haigeks jääma. Kui sa nagu juba selliseid asju tunnetad, et midagi kuskilt loksub paigast ära. Oot – siuke tunne on et nüüd … Mitte see, et ma olen juba haige ja siis saad aru, et nüüd on palavik ja nüüd oksendan ja nüüd on kõht lahti. Vaid see, et ma tunnen, et mingi asi läheb paigast ära. Ja oskad ennast jälgida. Naise puhul kasvõi see, et ta oskab ennast jälgida, millal on menstruatsioon algamas. Millal võiks olla ovulatsioon – tupe vooluse muutused, kõik sellised asjad. Kui ta oskab neid asju jälgida ja teada, et ahah – nüüd on näiteks voolust rohkem – see peaks olema ovulatsiooni aeg. Nüüd on sellised keha märgid, nüüd peaks hakkama menstruatsioon. Kui sa oskad selliseid asju tähele panna ja jälgida, siis tõenäoliselt oskad ka raseduse ajal seda tähele panna ja sünnituse ajal.

Sul on pikk kogemus. Kui palju selliseid häid tunnetajaid on?

Neid, kes looduse poolt ennast sünnitusel hästi tunnetavad, jääb aastatega järjest vähemaks. Praegu, kui 10% , mitte rohkem. Ma arvan, et alla. See võib aegajalt jääda ka 1% piiresse. Üle 10% seda kindlasti ei ole praegusel hetkel. Ma arvan, et aastat 15-20 tagasi oli neid võib-olla isegi 20-25%. Järjest rohkem tekib inimestel hirmu sünnitamise ees. Sellest on tehtud mingisugune hirmus protsess.

Läheme sünnituseks ettevalmistuse juurde. Kas sünnitusel paistab välja, kui naine on ennast korralikult ette valmistanud?

Paistab.

Milles?

Ta suudab emaka kokkutõmmete ajal iseendaga hakkama saada. Ta ei lähe närvi, ei lähe paanikasse, suudab säilitada rahu, hingata ja kui ta tunneb, et ühel hetkel takerdub kuskile, siis ta ka küsib abi. Näiteks, et „Kas on veel mingisuguseid võimalusi?“ Või palubki, kui mul nüüd tuleb see või selline asi, palun siis ütle mulle, juhenda mind sealt edasi. Ta teab, tunnetab, et tal võib mingisuguseid protsesse olla, kust ta ei suuda üksi läbi tulla. Ta usaldab selles mõttes, kui sa teda jälle järje peale aitad, siis ta saab hakkama. Ja kui on näha, et hingamine läheb paigast ära, sa korra või kaks hingad temaga koos, ta saab koheselt õige rütmi ja olukorra tagasi. Pigem võiks keskenduda hingamise ja keha tunnetamise ettevalmistusele. Hingamise osa on eriti oluline.

Sul on tõenäoliselt erineva hingamise ettevalmistusega naisi. Kas tegelikult hingamistehnikates on ka erinevusi?

Jah.

Kas sa saad tuua grupid erinevast hingamisest?

Tegelikult kõige rohkem aitab naisi see, kui keskendutakse sügavale väljahingamisele. Kui ta hingab korralikult lõplikult, tõepoolest pikalt välja. Siis ta ei pea nii palju keskenduma sissehingamisele. Ta üldjuhul automaatselt teeb selle õigesti. Mul ei ole positiivset kogemust nö hingamisterapeutide või nende spetsiaalsete „hingajatega“. Mul õnneks viimastel aastatel ei ole kogemust. Aga kui oli, siis kas vajas see terapeut ise kõige rohkem abi, kes oli naisega kaasa tulnud, või siis üks kogemus oli see, et naine sünnitusjärgselt vajas tõeliselt abi (naine ei suutnud pissida ja teda ootas vereülekanne). Spetsiaalsete „hingajate“ tehnika keskendub pinnapealsele hingamisele ja ma näen sünnitustest, et see ei aita, teeb ainult asja hullemaks. Ei ole minul isiklikult ühtegi positiivset kogemust nendega. Positiivne on olnud pigem klassikaline nö joogal põhinev sügav väljahingamine, millele keskendutakse. Küsimus ongi see, et sügav väljahingamine ja rahulik rütm annavad võimaluse, et koed saavad lõpuni hapnikku.

Kui naine on ettevalmistanud ja kui sa tuletad meelde hingamise – ok. Kui sa näed, et naine ei ole ette valmistanud ja sa püüad panna ta pikalt välja hingama. Kuidas see tegelikult õnnestub?

Osadel õnnestub, aga paljudel ei õnnestu. Ta võib-olla jõuab, kui hästi, siis poole maani selles väljahingamise faasis. Mõni jääb ainult veerandi ossa. Ta lihtsalt ei oska oma hingamisaparaati kasutada iseenda hüvanguks.

Mis temaga siis juhtub?

Kipuvad hakkama lõõtsutama, tekib hüperventilatsioon. Pea hakkab valutama, või hakkab ringi käima. Siis on veel ebameeldivam tunne, sest lisandub veel rohkem ebameeldivaid aistinguid. Siis ongi see, et mul on nii valus, ma enam ei saa, ma enam ei oska, ma enam ei taha, tehke nüüd midagi. Epiduraal, keiser, mida iganes siis küsitakse.

Intervjueeris Mari Kalkun

12. detsembril 2012. aastal

Loe intervjuu teist osa siit.

Loe e-perekoolis veel:

Sünnitus