sünnitus ja valu

Ilma valuta sünnitusest unistatakse.
Valu ja kannatus. Kes neid ihkaks? Tonnide kaupa valuvaigisteid on ju toodetud ja sissevõetud / peale määritud ka ainult seetõttu, et igasugust valu ja kannatust ületada.

Sünnitusvalu tunneb naine elu jooksul harva, mehed ei saa seda üldse tunda, seetõttu ta eristub. Sünnitusvalu füüsilist osa on võimalik määratleda, seda ma perekooli tunnis ka teen. Füüsilisest valust on võimalik läbi tulla, sellest tunnis räägin.

Sünnitusvalusse on aga koondatud ka kogu hirm mineviku mahajätmise ja tuleviku ees. Mõelgem selle üle – kogu sünnitusprotsess on tänapäeval keskendunud valu ületamisse. Meil on endale loodud kujutis, et see valu, millest sünnitusega seoses räägitakse, on füüsiline. Selle tõttu me ei pane tähele, kui suur osa sünnitusel tuntavast valust on midagi muud. See on teadmatus selle ees, mis tuleb? Otse öeldes – hirm. Sest võib-olla toob uus elu kannatusi ja valu rohkem kui senine?

Iga uus asi tekitab ebakindlust, hirmu, lapse sünd seda enam. Seda tunnevad nii tulevane ema kui sündiv laps kui tulevane isa. Kui me aktsepteerime, et see nii on, saame keskenduda füüsilisest valust läbitulemisele.

Mari Kalkun