Ajakirjas Tervisetark nr 3 (5) märts 2014 ilmus artikkel “Homöopaatiline gripiravi – kas toimib või mitte?” Artikli põhilugu on sellest, et naine otsustas gripilaadset viirust ravida apteegist ostetud Gripp-Heeliga ning sai selle tulemusena keskkõrvapõletiku ja antibiootikumikuuri. Esitame siinkohal homöopaatia praeguste õpilaste arutelud artikli teemal.

Teisena esitame dr Triin Lepa arutelu.

Ainuüksi loo pealkiri annab selgelt mõista, et homöopaatiaga ehk „sarnase kannatusega“ pole antud artiklis vähimatki pistmist. Tuleb välja, et mitte ükski intervjueeritav ega ka autor ei tea, mis asi on homöopaatia.

1796. a. saksa arsti Samuel Hahnemann’i rajatud homöopaatia lähtus printsiibist, et haigus ilmneb sümptomitena (Sümptom – haiguse märk, ilming), mille sarnaseid homöopaatiline ravi(m) on võimeline põhjustama tervel inimesel. Ehk – sarnaseid kannatusi, mida põhjustab antud haigus, põhjustab tervel inimesel ka antud raviaine.

Klassikaline homöopaatia ei ravi haigusi diagnoosipõhiselt, olgu selleks gripp või ükskõik milline muu diagnoos. Homöopaatia taastab haige inimese tervise, tuginedes sarnasusprintsiibi põhimõttele. Lühidalt on see nii – õppinud homöopaat määrab haigele, kellel on mingid haigusilmingud, homöopaatilise raviaine, mis tervele inimesele antuna põhjustaks sarnaseid ilminguid (kannatusi). Teisisõnu, haigele inimesele üliväikeses koguses määratuna inimene terveneks, aga tervele inimesele määratuna inimene haigestuks. Öeldust peaks igaüks mõistma, et homöopaatiline raviaine ei ole kaugeltki ohutu. Jääb mõistmatuks, kustkohast selline eksitav info pärineb. Homöopaatiline ravimeetod eeldab, et raviaine on põhjalikult tervete inimeste peal ära katsetatud. Seesugust homöopaatilist raviainet Eesti apteekidest osta ei ole võimalik.
Suur osa homöopaatiaga tegelevaid meedikuid leiab, et tänapäevased meditsiiniprobleemid on Hahnemann’i ajastuga võrreldes täielikult muutunud ja seetõttu oli klassikalist homöopaatiat vaja kohandada uue ajaga.
1976. a. avaldas üks teine saksa arst Hans-Henrich Reckeweg (1905 -1985) “kaasaegse homöopaatilise ravi printsiibid”, mida ta nimetas homotoksikoloogiaks.

Homotoksikoloogias kasutatakse kombineeritud homöopaatilisi ravimeid, mida väljastatakse tablettidena, tilkadena, küünaldena, salvidena ja ampullidena. Ravimi valik toimub sündroomide (Sündroom – mitme haigustunnuse tüüpiline koosesinemine. Paljudel juhtudel kindlale haigusele omased.) põhjal. Homotoksikoloogilisi ravimeid toodab näiteks firma Biologisce Heilmittel Heel GmbH Baden-Badenis. Homotoksikoloogia ravimeetod ühendab mõnes mõttes homöopaatia ja allopaatia, võttes allopaatiast üle haigusele lähenemise viisi ehk haiguse diagnoosimise ja seejärel diagnoosile (mitte haigele) ravimi määramise, samuti ravimi annustamise viisi ja homöopaatiast ainult üksikute ravimikomponentide valmistamise tehnoloogia. Lõpliku homotoksikoloogilise kombineeritud ravimi saamiseks segatakse üksikud homöopaatilised raviained kokku üheks kompleksiks, mille toime ja mõju on absoluutselt teadmata, katsetamata ja kontrollimata. Tähtis on märkida, et kui homöopaatias määratakse raviks üliväike annus raviainet, siis allopaatias kasutatakse äärmiselt suuri annuseid mitmetes kordustes. On iseenesestmõistetav, et tagajärjed ei saa olla toredad, kui ainult imeväikeses annuses ja ühekaupa lubatud raviaineid kühveldatakse sisse lusikatäite viisi ja ühte patta valatuna.

Nagu eelpool mainitud, pole ühestki Eesti apteegist võimalik osta homöopaatilist raviainet, vaid homotoksikoloogilist kompleksi, kuid on tehtud teadlik viga, paigutades homotoksikoloogilised ravimid homöopaatiliste nime alla, mistõttu inimesed ostavad neid homöopaatiliste raviainete pähe.

Samamoodi on ära lollitatud nn arst-homöopaadid, kellele „homöopaatia“ kursusel õpetati tegelikult homotoksikoloogiat.
Ma oskan välja mõelda ainult ühe valdkonna, kellele seesugune hämamine kasulik võiks olla.

Raske on mõista, kuidas tootjafirmadel õnnestus nii suur pettus läbi viia, et katsetamata, Jumal ise teab kui ohtlike, ja allopaatiale omaste indikatsioonidega kompotid nimetati täiesti vääralt homöopaatilisteks ravimiteks.

Ehkki kurguni täissöönud, kuid endiselt täitmatu ravimitööstus üritab homöopaatia mainet ja eksistentsi jõhkralt ja vahendeid valimata põrmustada, on siiski klassikaline ja tõeline homöopaatia veel elus. Oleks väga tänuväärne, kui inimesed oskaksid asjadel vahet teha ja nimetaksid asju õigete nimedega.

Taevas hoidku homotoksikoloogiliste preparaatide tarbijaid! Olgu siinkohal öeldud, et patsiendile, kes otsib apteegist abi, on igal juhul ohutum valida klassikalisest meditsiinist tuntud ja tõestatud kõrvaltoimetega allopaatilisi ravimeid, sest siis ta vähemalt saab pakendilt lugeda, mis temaga võib halvemal juhul juhtuda.

dr Triin Lepp, 19. märtsil 2014. aastal

Loe samal teemal veel:

Homöopaatiline gripiravi – kas toimib või mitte? Vastulause artiklile I. Henno Nurmsalu. 19.03.2014

Homöopaatiline gripiravi – kas toimib või mitte? Vastulause artiklile III. Kady Altdorf. 19.03.2014.