kirsipungad

Hammaste tulek ehk hammaste puhkemine. Vaadake, kui kaunilt on võimalik eesti keeles hammaste tuleku kohta öelda! Hambad on kui väikesed pungad, mis puhkevad.

Ülle Liivamägi

Toon mõningaid näiteid lapsevanematele mõeldud kirjandusest, kus on käsitletud hammaste tulekut. Üldiselt on see probleem meditsiinitöötajate poolt väga huvitavalt käsitletud. Vaatleme mõningaid. Alustuseks doktor Anne Ormissoni jt “Sünnist puberteedini. Lapsed ja nende tervisehäired.”:

”…Tõelist hambapalavikku ei ole olemas, kuid mõnel lapsel võib siiski koos hammaste tulekuga tekkida lühiajaline, kuid küllalt kõrge palavik.” (2002: 108).

Niisiis. Hammaste tulekuga seonduvat palavikku ei ole olemas, kuid mõnikord kaasneb hammaste tulekuga palavik. Kas on loll teksti lugeja või teksti kirjutaja? Jätkame. Kristiina Uriko jt ”Nüüd ma tulen!”:

“Tavaliselt ilmuvad esimesed lõikehambad 5.-6. elukuul. Sel ajal võib laps olla tavalisest rahutum, püüda hammustada ja nõuda rohkem süüa. /…/ Varasem arusaam, et hammaste lõikumine põhjustab kõrget palavikku, kõhulahtisust või krampe, pole uuringute käigus kinnitust leidnud. Tõenäoliselt on palavikuga haigus sattunud lihtsalt samale ajale.” (2002: 247).

Edasi. Doktor Anthony J. R. Waterstoni jt raamat “Sinu väike laps. Beebihoolduse käsiraamat”:

”Hammaste tulek ei põhjusta rohket ilastamist ega isu kõvasid asju närida, mida kõik beebid umbes kolmekuuselt teevad. /…/ Kuna inimloomus püüab ikka nähtuste põhjusi leida, on kerge järeldada, et haiguse põhjustas hamba lõikumine. Kuigi haigestuda võib ka hammaste tuleku ajal, on suurte lastegruppide uurimine näidanud, et niisugused sümptomid nagu palavik, kõhulahtisus jne tekivad sama tihti ka nendel nädalatel, kui ühtegi hammast suhu ei tule. /…/ Võib siiski juhtuda, et mõne hamba tulekul on laps rahutu, ilastab palju ja tahab midagi kõva närida.” /toim – Järgneb jutt sellest, millega leevendada närimisvajadust, sellele järgneb/ ”Kui hambatulekuvalu on väga tugev, on veel kaks abivõimalust. Paratsetamool on väga hea ja ohutu valuvaigisti. Teine võimalus on kohalik tuimestus.” (Waterston jt 2010: 200).

Küll on huvitav! Hammaste tulekuga ei kaasne rohket ilastamist, kuid võib juhtuda, et hamba tulekul ilastab laps palju. Probleemid on, aga need ei ole tegelikult need proà&6 0bleemid, mis on seotud selle probleemiga, sest see pole probleem, samas siiski mingi probleem on, mis tegelikult ju ei ole probleem … Selliselt võiks vist lõputult jätkata ning mõelge mida vaid. Kui tekib kahtlus, et olete vist loll, et raamatust aru ei saa, siis kasutage vana Aristotelese loogika põhitõdesid, et teha järeldus, kas on tekst loll või teie.

Samas on kõigis tänapäevastes beebihoolduse käsiraamatutes pikalt kirjas, kuidas panna lapse igemetele valuvaigistit (geeli) ja kuidas paratsetamool hammaste tuleku ajal aitab. Üllatus küll, aga teaduspõhisusele pretendeerivates raamatutes soovitatakse ka alternatiivmeditsiini vahendeid. Lapsevanemale on selgeks tehtud, et probleemi ei ole, aga sellises situatsioonis kasutatakse neid vahendeid. Kas saate aru? Probleemi ei ole, aga kõik kasutavad vahendeid.

Kirjutan nüüd oma kogemusest ja praktikast, mida praeguseks on ikkagi juba 26 aastat. Ma ei toetu autoriteetidele. Toetun lihtsale loogikale ja nii enda kui paljude lihtsate vanamemmede kogemustele, kes on oma sülis kasvatanud rohkem kui ühte last.

Hammaste tulekut lapsel on omamoodi alati kardetud. Vanarahval on mitmesugust maagiat suuremate vaevuste ennetamiseks. Kunagi polnud ju ette teada, kuidas üks või teine laps käitub, kuidas lapse keha on valmis astuma seda uut ja vastutusrikast sammu. Muutumist imikust lapseks. Läbi hammaste tuleku on meil võimalik näha selle konkreetse lapse (organismi) nõrgad kohad, võimalikud krooniliste haiguste alged (mida oskuslikul käsitlusel on võimalik ära hoida). Nendeks nõrkadeks kohtadeks on tavaliselt siis kas

  • närvisüsteem – käitumishäired nagu näiteks ärrituvus, hammustamine, närvilisus, magamatus, kokutamine, palavik, raskematel puhkudel ka krambid.
  • Seedesüsteem – süljevoolus (kuigi mingil tasandil võib selle ka närvisüsteemi alla panna), oksendamine, kõhulahtisus, fekaalide värvi muutus.
  • Nahk – nahalööbed nagu näiteks mähkmelööve, naha punetus.
  • Hingamiselundid – nohu ja köha, nn hammastetuleku bronhiit.

Mida teha?

Kõigepealt, nagu öeldud, pole paljudel lastel mingeid probleeme. Ühel hetkel on hammas lihtsalt suus ja ongi kõik. Samas on üksikuid juhtumeid, kus nii libedalt asjad ei lähe. Kuna see on teada, siis Sternumi titetundides me käsitleme antud teemat ning anname ka konkreetseid juhtnööre. Interneti teel pole võimalik mitte kunagi mitte kellelegi nõu anda ega saada.
Üldjoontes võib öelda: hammaste tulekuga seonduvate probleemide puhul on kõige tähtsam, et me lahendaksime hetkel aktuaalse, seega akuutse seisundi. Kui on palavik, siis tuleb tegeleda palavikuga ja mitte nõrgestada veelgi nõrka organismi, kasutades palavikualandajaid (paratsetamool, ibuprofeen ja teised keemiliselt loodud palavikualandajad mitte ei lahenda probleemi, vaid suruvad selle sügavamale, mis võib põhjustada hilisemaid komplikatsioone). Palavik tuleb alandada hoopis teisi võtteid kasutades, aga see tähendab, et
a) meil peab olema lapse jaoks aega ja
b) peame mõistma protsessi, et seda mitte alla suruda, vaid aidata lapsel sellest läbi tulla.

Kui on tegemist kõhulahtisusega, siis kõigepealt tuleb korrigeerida toitumine ja hoolitseda piisava vedeliku koguse eest. Ning jällegi on selleks vaja aega, et märgata last tema vaevas ja teda toetada. Kui on tegemist oksendamisega, on jällegi vaja tegelda just selle probleemiga. Jne. Hammaste tuleku ajal vajab laps vanemate poolt mõistvat suhtumist, kannatlikkust ja AEGA. Nendest probleemidest pole võimalik tormates läbi tulla, toppides igasse auku, kus võimalik, erinevaid valuvaigisteid (nii geelid kui homöopaatilised pulbrid kui juurikad jmt) ja palavikualandajaid (teadmata, mis on kõigi nende vahendite pikaajalised mõjud ja võib-olla ka ilma soovita seda teada saada), lootes et need korrigeerivad ka lapse ebameeldiva käitumise (rahutus, ärrituvus, nutt, süljevoolus, närimine). Selline tegevus ei aita lahendada probleemi, küll aga surub selle sügavamale.

Kõik selle võtab kokku lihtne ütlus vanarahva suust: Kui see ema teaks, kui hea saunaleil hammaste tulemisele on, ta lõhuks oma voki ja kütaks mulle sauna. Mida vanarahvas selle ütluse all ikka mõtles? (Muideks, enam-vähem sama ütlus on ka soomlastel.)

Illustratsiooniks lisan juhtumi praktikast. Kõik, kes te tegutsete homöopaatia vallas, püüdke lahendada ning saatke ka toimetusele vastus, mis homöopaatilise ainega tegemist on. Jõudu tööle!

9 kuud vana poiss, hambaid veel ei ole, igemed on põletikulised, koolab.
Kolmandat päeva on kõrge palavik. Päeval 39,1 öösel 40,1-40,2.
Vaatamata sellele, et on söönud, oksendab välja vaid kollakat lima, mitte toitu. Suust tuleb halba lõhna.
Muidu endaga rahulolev ja rõõmsameelne imik on muutunud nõudlikuks. Vaatamata kõrgele temperatuurile, mis peaks tekitama mingilgi määral loidust, seda ei ole. Jääb magama, aga ka magades niutsub. Laps ei kannata mingisugust liigutamist, puudutamist, kiigutamist.

Lahenduse käik, raviaine nimi ja annustus saada: toimetaja@eperekool.ee

Kasutatud allikad:

  • Ormisson, A., Schmidt, E., (2002). Sünnist puberteedini: lapsed ja nende tervisehäired. Tallinn: Medicina.
  • Uriko, K., Raukas, R., Mets, H., Liik, K. (2002). Nüüd ma tulen! Tallinn: Valgus.
  • Waterston, A. J. R. (2010). Sinu väike laps. Beebihoolduse käsiraamat. Kirjastus Pegasus.