Kui veel 10-15 aastat tagasi võis ravimtaimedega tõesti nii ümber käia, siis praegu võivad ravimtaimed tekitada sellise tervisliku seisundi, millest ei ole suuteline ka akadeemiline meditsiin inimest välja tooma. Miks?

Kui palju on tänasel päeval 25aastaseid ja vanemaid inimesi Eestis, kes ei tarvita regulaarselt mõnda järgnevatest – antibeebipille, hormoonasendusravi (mõlemad mõjutavad otseselt ka naise seksuaalpartnerit), hormoonsalve, allergiavastaseid ravimeid, antidepressante, valuvaigisteid, vererõhualandajaid, diureetikume jmt?

Ravimtaimed ei ole ohutud. Kuna neil on raviv toime, on neil ka haigeks tegev toime. Kui inimese keha saab juba regulaarselt mõnda meditsiinilist keemilist keha toiminguid „korrigeerivat“ ainet (näiteks antibeebipillid), siis iga sinna lisanduv raviva toimega aine omakorda mõjutab tervislikku seisundit. Kas me teame, milliste tagajärgedega?

Igal kevadel jagatakse lahkelt soovitusi tarvitada ravimtaimi enese turgutamiseksjääkide väljaviimiseks ja paljuks muuks. Kui 10-15 aastat tagasi võis veel saada soovitud mõju, siis praegu,  kui inimene tarvitab regulaarselt ravimeid, võib saada hoopis mittesoovitud kõrvalmõju ning mõnel juhul ka eluohtliku seisundi.

Võtame näiteks kõrvenõgese. Lihtne kõrvenõges, mida on aastasadu kasutatud kevadise väsimuse puhul, enda turgutamiseks. Praegusel ajal on ta muutunud mõningatele inimestele eluohtlikuks ja on seega neile keelatud. Aga kust peab inimene seda teadma? Arstidel fütoteraapia-alane väljaõpe puudub (loe vastavat artiklit siit). Samuti ei jõua mitte keegi täiendkoolitada arste kõigi ravimite koostoimest  sadade ravimtaimedega.

Aga need inimesed, kes soovitavad ravimtaimede kasutamist, peavad igal juhul arvestama inimeste praeguse tervise seisundi ja tarvitatavate ravimitega. Kui seda ei tehta, on tegemist vastutustundetu käitumisega.

Kõrvenõges – hormonaalse seisundi mõjutaja
Kõrvenõgese peamine kasutusala on benign prostatic hyperplasia (BHP) ehk beniigne prostaata hüperplaasia ehk eesnäärme healoomuline suurenemine/liigkasv. Siin kasutatakse kõrvenõgese mõju testosteroonile, meessuguhormoonile. Mis näitab otseselt, et kõrvenõges mõjutab tugevalt inimese hormonaalset seisundit.

Samas võib kõrvenõgest kasutada eesnäärme healoomulise suurenemise korral vaid siis, kui inimene ei kasuta keemilisi hormoone ühelgi kujul. Iga selline ravim ja ravimtaim mõjutab keha teatud kindla keemilise mustri alusel ja kas nende ainete koosmõjust tekib põletik või midagi muud, ei oska keegi ilma kogemuseta öelda.

Näiteks on kõrvenõgese kasutamine alati keelatud rasedatel ja imetavatel emadel, sest see taim mõjutab tugevalt ka naissuguhormooni östrogeeni tegevust. Selline hoiatus ei ole antud asjata. Östrogeen mõjutab naist aga kogu elu (muu hulgas on ta üks faktor rinnavähi kujunemisel) ning väga paljud ravimid on otseselt või kaudselt seotud selle hormooni tegevuse mõjutamisega.

Kes võtab inimese tervise eest sel juhul vastutuse, kui inimene tarvitab hormonaalset tegevust mõjutavaid ravimeid (otseselt nii antibeebipillid, hormoonasendusravi, rahustid kui allergiaravimid, kaudsemalt ka valuvaigistid) ja sinna otsa hormonaalset tegevust mõjutavaid ravimtaimi?

Kõrvenõges – vere paksenemine ja trombioht!
Kõrvenõgest ei või kindlasti tarbida, kui inimene kasutab ka näiteks verevedeldajaid ja diureetikume, kui tal on trombioht.

Sest „nõgeselehtede vesitõmmis võib põhjustada vere paksenemist ja isegi trombe“ (Raal 2010: 448). Nõgeselehtede vesitõmmis tähendab lihtrahva keeles nõgese lehtedest tehtud teed. Ainuüksi selline lihtne tee võib muuta vere paksemaks, tekitades lihtsamal juhul peavalu ja raskemal juhul eluohtliku trombi. Kui inimesel on niigi peavalud, miks peaks ta veel tarbima ravimtaime, mis kindlalt suurendab peavalu tõenäosust? Aga kui inimesele on määratud juba verevedeldajad, mis võitlevad trombiohuga, tekib kõrvenõgese tarvitamisest inimese kehas selline segadus, et ühtegi abi ei pruugi leiduda.

Kõrvenõgese koosmõjudest ravimitega võiks kirjutada veel palju, kuid tänaseks ehk aitab.

Ülle Liivamägi, Mari Kalkun
16. aprillil 2014. aastal

Kasutatud kirjandus:
Raal, A. (2010). Farmakognoosia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

Loe e-perekoolis veel:
Arstide väljaõpe on medikamentidepõhine. Dr Kersti Kloch. 15.01.2014