Kui võtta purk kuivatatud harilikku punet (Origanum vulgare L.) (5g, 212 ml purk, vt fotot) ja panna sealt pitsa peale, siis saab ühele pitsale mõnusa aroomi ja maitse juba näpuotsatäiest. Ühest purgist jagub terveks aastaks, isegi kui teha pitsat tihti. Valmistades harilikust punest aga eeterlikku õli (lad k Origani vulgaris aetheroleum), võiks teoreetiliselt sellest purgitäiest saada vaid neli tilka õli.

origanum vulgare oil

Teoreetiliselt seetõttu, et sellest purgitäiest üksi ei saa üldse eeterlikku õli (kui ei kasutata heksaani), kuna eeterliku õli eraldumiseks peavad toimuma füüsikalised ja keemilised protsessid, mis annavad meile õli kätte alles siis, kui taimi on rohkem.

Kui erandid välja arvata, siis rusikareegel on, et täiskasvanud inimene võib päeva jooksul neli tilka eeterlikku õli lahjendatult välispidiselt kasutada (reeglina piisab väiksemast kogusest). Kas aga inimene suudab päeva jooksul vastava koguse sama taime töötlemata kujul ära süüa? Esimene reaktsioon on, et kindlasti mitte. Ja milleks see vajalik oleks? Aga selleks, et saada mingigi ettekujutus, mida tähendab 100%line eeterlik õli ja kui kange see tegelikult on. Teeme katse …

Katse süüa harilikku punet

On juba ette teada, et selles taimes on mitmeid eeterlikke komponente, mis on inimesele ohtlikud, seetõttu võtame nõuks ainult kuivatatud taime maitsta, mitte ära süüa tervet purgitäit. Mis maitse siis on? Kirbe, intensiivne ja mõru. Nii lehtedel kui õitel. Vartega on keerulisem, sest nad on puitunud, nagu näriks puutükki, aga kirbe maitse on neilgi. Proovime, kas värsket taime oleks parem maitsta. … Ka siin on ülekaalus kirbe ja mõru mekk. Ühe lehe ja paari õie suus ringikäimisest on täitsa küll. Rohkem kuidagi ei taha. Mõni ütleks selle kirbe maitse kohta võib-olla vürtsine. Kuid vürtsine on siiski juba leebem sõna. Valmistame ette veel ühe katse – teeme tõmmise, st kallame droogile keeva vett peale ja laseme tõmmata. Huvitav. Lõhn on mündilisi meenutav, mitte sugugi kirbe või halb. Ja maitses pole ka seda kirbet osa tunda, kuid ootamatult intensiivne on nüüd mündi osa. Tegelikult ei ole meeldiv. Kahjuks on sellegi kohta teada, et mõningates taimedes võivad need komponendid väga ohtlikud olla. Jätame joomata.

Minikatse lõpetuseks saame kindlalt väita, et tavainimene ei suuda päeva, isegi mitte kahe jooksul purgitäit harilikku punet ära süüa ega juua. Maitse ja lõhn hakkavad vastu. Inimajaloos on see tavaliselt tähendanud, et see taim polegi inimesele suures koguses söögiks mõeldud, erinevalt näiteks mustikast.

Eeterlik õli on kange kontsentraat

Kui tulla nüüd tagasi taimest tehtud eeterliku õli ja nende nelja tilga juurde, siis ei tohi kunagi unustada, et eeterliku õli tilgad on midagi muud kui see taim nö kokkupressitud kujul. Eespool mainitud füüsikalised ja keemilised protsessid, mis peavad destilleerimisel toimuma, eraldavad taime ülejäänud osadest ainult teatud komponendid – imelised lenduvad ained, mida teadja inimene võib enda raviks või turgutuseks ära kasutada.

Need komponendid on nüüd teistest eraldi, aga omavahel tihedalt koos. Mõju inimesele on seetõttu hoopiski teine kui kogu taimel. Ja juba ühe tilga toime on väga intensiivne.

Tagasi hariliku pune, Origanum vulgare L. juurde. Erinevate allikate põhjal on teada, et selle kirbe maitse ja lõhna annab punele karvakrool, üks fenoolidest, mis on küll tugevalt baktereid ja viiruseid ja-mida-kõike-veel hävitav, kuid ühtlasti ka inimesele ohtlik. Teiseks on harilikus punes tümooli. On alati hoiatav, kui taim sisaldab tümooli. See on samuti tugevalt antimikroobsete omadustega fenool, kuid samal ajal võib tekitada nahaärritust, iiveldust, oksendamist, segasusseisundeid, koomat jmt.

Saab ikka ja jälle kuulda-lugeda väidet, et kuigi need ained on võimsad hävitajad, siis inimorganismi nad ei hävita. Kas tõesti? Inimese nahal ja soolestikus on suurtes kogustes tema elu otseselt üleval hoidvaid, nö oma baktereid. Teadlased vaidlevad veel ainult selle üle, kas neid on sama palju kui inimrakke või kümme korda rohkem. Kui kasutada antibakteriaalsete omadustega eeterlikku õli piisavalt sagedasti ja regulaarselt, on inimese oma bakterite elu järjepidevalt häiritud. Need bakterid ei saa enam täita oma ülesandeid inimkehas – aidata seedida toitu ning kaitsta vaenulike bakterite ja viiruste eest. Lühema või pikema aja pärast ilmneb igal juhul mingi kahjustus. Probleem on selles, et seda ei osata seostada eeterlike õlide vale kasutamisega (nagu saime lugeda Stacey Haluka loost).

Eeterlikke õlisid lahjendatakse

Mitte iga taime eeterlikus õlis ei ole nii palju ohtlikke aineid kui hariliku pune eeterlikus õlis. Siiski on igast üksikust taimest tehtud eeterlikus õlis kontsentreeritud kujul just selle taime poolt loodud erilised ained tema liigi jätkamiseks ja kaitseained teda hävitada võiva eluslooduse vastu. Kui nüüd inimkeha saab neid aineid kontsentreeritult, siis paratamatult hakkavad nad inimest hävitama.

Eeterlikke õlisid võib kasutada, kuid peab alati meeles pidama, et nad on kanged kontsentraadid. Seetõttu ei või neid kasutada regulaarselt ja pikaajaliselt. Seetõttu tuleb neid alati lahjendada.

Mari Kalkun, aroomterapeut