Kategooria

Haigusseisundid

Mida tähendab loote hapnikupuudus?

Rasedusaegse ja sünnituses osaleva loote ja sünnitusjärgse lapse ehk vastsündinu eluohtlikku seisundit nimetatakse asfüksiaks, lihtsustatult hapnikupuuduseks.
Vaatame täna, mis on selle mõiste taga.

Selg valutab. Mida teha?

Neljapäeval algab uus emadekooli õppeaasta. Esimeseks teemaks, mida käsitleme, on seljavalud. Praktika on näidanud, et igas peres on keegi mingil ajahetkel hädas oma seljaga.

Mida teha päikesepiste korral?

Ilmad on olnud juba pikalt soojad ning meie kehad kuumusega harjunud. Samuti on tõenäoliselt välja otsitud mütsid-rätid ning võib-olla isegi pikkade käistega kerged pluusid. Samas kuumad ilmad jätkuvad ja nii võib tekkida teatud tähelepanematus selles osas, mis puudutab päikest.
Kui on soe ilm ja päike paistab, on päikesepiste võimalus jätkuvalt suur.

Allergia – kas on oluline mäletada ravimi nimetust?

Meile meeldib mõelda, et kuskil on keegi, kes teab meist rohkem ja see keegi hoolitseb meie eest. Aga kas selleks, et keegi saaks meie eest hoolitseda, peaks ise ka midagi tegema? Ravimiallergia on teema, kus peab – kasvõi ühel korral allergilise reaktsiooni tekitanud ravimi nime peab teadma une pealt nii endal, abikaasal kui lastel. Sest kui on kriitiline situatsioon ja antakse teadmatusest varem allergiat tekitanud ravimit, on väga suur tõenäosus, et päästa enam ei saa.

Palavik. 3. lugu. Keha kaitsereaktsioon

Palaviku kohta lugedes jõuame ikka ja jälle lauseni “Palavik on keha kaitsereaktsioon”. Olenemata sellest, et niimoodi kõikjal kirjutatakse, laseme enamjaolt sellel teadmisel endast mööda libiseda. Kui kerge külmetuse puhul palavik tekib, haaratakse esimese asjana “terafluude/goldrekside” järele, süvenemata, kas viimased meile ka vajalikud ja kasulikud on. Dr Kersti Kloch.

Jaanipäeva hoiatus: vesiniktsüaniid!

Jaanipäeva järgselt võivad inimesed tunda end halvasti. Arvatakse, et ju oli see joodud joogist või söödud söögist või vähesest unest. Aga on võimalus, et tegemist on hoopis mürgiste ühenditega lõkketulest. Kirjutab doktor Kersti Kloch.

Mida teha, kui oled saumikseriga sõrme peaaegu otsast lasknud ja kiirabi ei tule ehk „Trauma, paanika ja lahendus.“

23.detsember. Olen kolme lapsega kodus, pereisa on kodust  30 kilomeetrit eemal, tööl. Pere noorim laps  ( 1a.)  on jäänud magama oma tavapärast lõunaund ning suuremad lapsed (4a. ja  9a.) avaldavad soovi hakata valmistama jõululaupäevaks kooki. Üks etapp koogi valmistamisest nägi ette saumikseri kasutamist, sest teatud ained oli vaja purustada.  Selle protseduuri käigus  kleepusid  toiduained saumikseri seinale. Olenemata sellest, et ma ju tean, et vooluvõrgus olevat saumikserit ei tohi puhastada, ma sellel päeval just seda tegingi, ning sel ajal kui ma üritasin oma vasaku käe nimetissõrmega saumikserit puhastada, hakkas mikser ootamatult tööle.

Paranemine ei tähenda, et inimene on terve

Antud artiklis peatun teemal, mis puudutab akadeemilise meditsiini igapäevaväljendeid. Tavapärane on arvamus, et arstid räägivad arusaamatut spetsiifilist „meditsiinikeelt“ ja „mittemeedikul“ on raske sellest aru saada. On ju ikka nii, et asja, millest ise aru ei saa, ongi raske teisele seletada. Kuid mitte sellest ei ole praegune artikkel.

Parameedikud peaksid olema mingi väikse sisemise kiiksuga …

… heas mõttes, ütleb Ülle Liivamägi kiirabibrigaadide teemal. Artikkel on jätkuks doktor Kersti Klochi poolt püstitatud küsimustele.

© 2019 e-perekool