rasedus

Video 17. Äärmiselt piinlikust teemast – lõhnast

Ülle Liivamägi:
„See on teema, mis puudutab paljusid rasedaid ja naisi üleüldse. Tegemist on lõhnatajuga ja lõhnade pealekandmisega. Kuna Sternumis käib peamine töö rasedatega, siis kontsentreerun rasedatele, sellele, kuidas lõhn mõjub raseduse ajal.

Rasedus on selline kummaline aeg, et paljud need asjad, mis enne on olnud head ja meeldivad, muutuvad ühel hetkel ebameeldivaks. Kehas hakkab kõikvõimalikke protsesse toimuma. Pannakse nimetusi, et need on rasedusaegsed vaevused. Aga kas need on vaevused? Kas see ei ole mitte ümberkoordineerimine, ümberorienteerumine? Loodus teeb kõik selleks, et ema jääks ellu ja ka laps jääks ellu. Et nad jääksid koos ellu ja see ema suudaks selle lapse üles kasvatada.

Lõhnataju on üks nendest, mis raseduse ajal muutub

Lõhn, mis on raseda ümber, määrab väga palju tema elus. Sünteetilised pesupulbrid (isegi sünteetika ei ole siin väga suureks probleemiks, üldse väga tugevad lõhnad, ka väga looduslikud lõhnad) võivad olla äärmiselt häirivad emale, äärmiselt häirivad lapsele. Tekib küsimus:

Miks on liigne lõhnastamine ääretult ohtlik?

Loodus on teinud selliselt, et ta tekitab teatud kaitserefleksid, kaitsesüsteemid.
Kui me lõhna ei tunne, ei saa me aru, kas toit on riknenud või mitte. Kui me lõhna ei tunne, siis me ei tea ka hädaohust. Lõhn annab märku, et meie keha on hädaohus või vastupidi – ta annab ka emotsiooni, annab positiivse emotsiooni. Kui me ainult tugevate lõhnadega enda ümber oma elamist lõhnastame, kui me lõhnastame oma riideid, pesupulbrit, kosmeetikavahendeid, siis nina harjub sellega ja lõpuks me ei tunnegi õiget lõhna. See tähendab, et nina ei suuda meile anda momenti, et keha on hädaohus.

Laps ei tunne oma ema ära, kui ema kasutab tugevaid lõhnasid raseduse ajal

Rasedusega ema enda keha lõhn muutub. Me teame, et lastel on üks kehalõhn, täiskasvanutel on teine, loomulik kehalõhn ja vanuritel on kolmas, loomulik kehalõhn. Raseduse ajal igal emal on oma kindel lõhn, temale omane. See on see lõhn, mille kaudu laps tunneb ära oma ema. Ma arvan, et siin on ka üks rasedusaegse ja sünnitusjärgse depressiooni põhjusi – miks lapse ja ema vahel tekivad konfliktid, miks üks ei tunneta teist, miks sidet ei ole. Laps lihtsalt ei ole suuteline ema ära tundma, kui ema on kogu raseduse aja kasutanud lõhnaõlisid ja tugevalt lõhnavaid „olluseid“.

Lõhnastatud inimene/rase (teise) raseda kõrval

Tugevad lõhnad rasedate juures võivad teistel rasedatel, kui nad koos tunnis on, esile kutsuda iivelduse ja isegi teadvuse kaotuse. Sellepärast ka teiste rasedatega koos olles võiks mõelda selle peale, kas ma pean teisele inimesele tekitama niisugust lisaprobleemi?

Samas ka inimesed, kes on rasedate kõrval, töökohtades. Mitte ainult suitsetamine ei ole kahjulik, tugevate lõhnade kasutamine on sama kahjulik. Tihti kasutaja ise ei saagi aru, kui palju ja missugusel moel ta häirib ümbrust. Ta kaotab enda normaalse loomuliku lõhna ja lõhnataju.

Lõhn on see, mis annab meile informatsiooni inimesest – kes ta on? Miks ta on? Kus ta on? Kuidas ta on?

Haistmisnärvid – lõhn liigub ninast otse ajju

Siin on mul ääretult vana, 19. sajandist pärit inimese anatoomia atlas (Bourgery, Jacob) . Loomulikult uus trükk. Inimene on nagu ta on. Inimene ei ole muutunud. Vaatame selle atlase piltide pealt, mismoodi siin on näidatud haistmisnärvi osa ja nina sisemine ehitus.

Üleval on esimene pilt nina sisemisest ehitusest. Siin on näha haistmisnärvide kogumik. Õrn luuke, mis siin vahel on, on sõelluu. Ta on sõel nagu tavaline sõel. Sellest sõelast lähevad haistmisnärvid läbi otse ajju, st otse ninast ajju, st, nagu ma ütlesin, ajus juba otse limbilisse süsteemi.

Kõik, mida me nuusutame, kõik, mida me tunneme, mõjutab alati meie aju.
Mõelge selle peale!“

e-perekool

Viidatud kirjandus:

  • Bourgery, J. M., Jacob, N. H. (2015). Atlas of Human Anatomy and Surgery (esmatrükk 1831-1854). Köln: Taschen.