puusaliigese areng

Video 11. Lapse puusaliigeste ehk puusapähikute areng

Ülle Liivamägi räägib sellest, mis on nn puusapähikud (puusaliigesed) ja miks nad peavad hästi arenema. Samuti sellest, et mitmekordsed mähkmed ja lapse külje peal kandmine toetavad oluliselt puusaliigeste arengut.


Ülle Liivamägi:
“Räägime sellest, miks me mähime lapsi mitmekordsete mähkmetega? Põhjus on väga lihtne, see on seotud lapse anatoomiaga.

Lapse anatoomia

Kui laps sünnib, ei ole tal puusapähikuid (st tal ei ole välja arenenud puusaliiges, st et puuduvad nii vaagna paremal kui vasakul küljel puusanapp (acetabulum) ja reieluupea (caput femoris)). Kuigi tal on käimisrefleks, ei suuda ta püsti seista ja ta ka ei tohi püsti seista. Selleks et ta hakkaks püsti seisma, peavad arenema puusapähikud. Et puusapähikud saaksid areneda, peavad lapse jalad hoidma laiali. Mida rohkem on mähkmematerjali lapse jalgade vahel, seda laiemalt on tema jalad, tal ei ole lihtsalt võimalik jalgu kokku lükata. Isegi siin lähevad selle nukk-poisikese jalad rohkem laiali, kui tal on mähe jalgade vahel. Selle nuku-tüdruku jalad on õiges, nn konna-asendis, mida omakorda mähkimine toetab.

Lapse kandmine enda külje peal

Väga oluline on, et last kantakse. Ainuüksi lapse turvalisuse pärast on see vajalik, aga ka see, et kui ta on meil pidevalt külje peal, siis on ta jalad ka laiali külje peal. Kui laps on külje peal, siis mina olen temaga kontaktis, tema on minuga kontaktis.

Nüüd vaatame skeletti – mis on see puusapähik (puusaliiges), mis peab arenema?

Mis peab arenema, et ta tõuseks püsti ja hakkaks käima nagu suur inimene? Vaatame täiskasvanud inimese skeletti, kontsentreerume tema vaagnale. Paljud osad vastsündinu luustikust ei ole veel välja arenenud. Esimese eluaasta jooksul toimub väga intensiivne kasv.
Üks osadest, mis ei ole välja arenenud, on puusapähikud. Selleks et inimene tõuseks püsti ja hakkaks käima, on tal vaja neid kahte „munakest“ (reieluupead), neid lapsel ei ole, kui ta on sündinud.

Keerame skeletti. Kui laps on vastsündinu ja alla aasta vanune, on tal ainult reieluu (femur). Kasvama-arenema, peavad nii „munakene“ (reieluupea) kui „koobas“ (puusanapp). Et toimuks õige luustumine, ongi vaja laialt mähkimist ja lapse kandmist.

Pilt lapse loomulikust, väljaarenemata luustikust

Ei ole lihtne leida raamatut, kus oleks näidatud, missugune on vastsündinu luustik. Desmond Morrise „beebi“ on selles mõttes hea raamat. Näeme väikest last ja tema väljaarenemata vaagna luustikku. Kui paneme teise pildi kõrvale, mis näitab lapse luustikku seest, on näha vaagen (millest oli enne juttu), on näha see, kuidas väga paljud osad on luustumata, on näha, kuidas on puudu puusapähik (puusaliiges). On reieluu ja kõhreline ühendus, kuid luustumise protsess ei ole käivitunud.
Samamoodi on põlveliigesega ja hüppeliigesega, loomulikult ka randme-, küünarnuki- ja õlaliigesega. Seetõttu ei tohi ka lapsega teatud liigutusi teha, näit ei tohi teda mitte kunagi tõsta ühest käest, vaid alati kahest käest korraga.

Kui läheme uuesti puusapähikute juurde, siis on meil vaja anda piisavalt survet, et saaksid areneda mõlemad puusapähikud ja et laps saaks tõusta püsti.

Teises raamatus (Chamley jt 2005) on samuti pilt vastsündinust. Siin on väga hästi näha, millised osad on puudu: vaagen ei ole täielikult välja arenenud. On näha, et on küll reieluu, kuid puudub „munakene“ (reieluupea) ja „koobas“ (puusanapp), kuhu „munakene“ saaks kinnitada. Samuti pole kinnituskohti randme juures, küünarliigeses ja õlaliigeses.

Lapse luustik, kui ta sünnib ja esimestel kuudel, on habras. Meie ülesanne on anda maksimaalne tugi, et ta saaks välja arendada mõlemale poole puusapähikud (puusaliigesed). See on esimene impulss, et laps hakkaks korrektselt, hästi käima. Et tal ei oleks hiljem puusavalusid, et tal ei oleks jalavalusid ja muid probleeme, mis võivad olla tingitud meie valest käitumisest tema imikuajal.

Mähkida laialt ja kanda last puusal!”

e-perekool

Viidatud kirjandus:

  • Morris, D. (2009). beebi. köitev jutustus kahest esimesest eluaastast. Tallinn: Pegasus.
  • Chamley, C.A., Carson, P., Randall, D., Sandwell, M., (2005). Developmental Anatomy and Physiology of Childre. A practical approach. Edinburgh: Elsevier.