Sildiarhiiv: pedagoogika

Näpitsvõte – proovi, mis tunne on!

Hama beads

Nutimaailmas on näpitsvõtet vähe vaja. Nii meil, täiskasvanutel kui lastel. Koolis on lastele veel mõned nõudmised, kus käehoid ja sõrmede tundlikkus mängivad oma osa – kirjatehnika ja igasugune käsitöö, mõnel lapsel ka pillimäng või kunstiring – kuid kui hinne 3 või 4 rahuldab, pole lisapingutusi vaja. Nutiseadme kasutamisest “hangunud” pöial ja kogu käelaba koos sõrmedega võivad rahulikult oma olekus jätkata. Loe edasi

Kuhu suunas liigume koos Euroopa lastekaitsega? Igasse peresse järelvaataja.

Käesoleva (2016) aasta augustist hakkab Šotimaal kehtima uus laste ja noorukite seadus (1). Seaduse kohaselt saavad lapsevanemad edaspidi igale oma lapsele kohustuslikus korras nn tugiisiku, kes hakkab andma ülevaadet iga lapse kasvamise ja kasvatamisega seonduvate küsimuste osas. See tähendab, et kui seni oli vastutus lapse heaolu eest emal ja isal, siis nüüd tuleb õhtustesse lapsekasvatusteemalistesse aruteludesse kaasata veel üks inimene. Tavaliselt siis mõni proua tervishoiutöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või mõni muu ametnik, kes parasjagu perele määratakse.

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

tütre hirm

Tütre hirm. Lugu kaasaja emadele

Olen üle kolmekümneaastane naine. Mul on ema, isa ja kaks nooremat õde, kes mõlemad on täiskasvanud. Üleüldse on mul teiste arvates väga tore perekond - me käime tihti koos, vanemad kaasatakse sünnipäevapidudele, reisidele. Mina ja õed oleme elus edasi jõudnud, see tähendab, et meil on ette näidata normaalne sissetulek, töökoht, elukoht, haridus, perekond. Mu vanemad on nii uhked, et neil on NII TUBLID lapsed. Mu lapsepõlvekodu on väga ilus ja korras. Vanematekodus ei riielda, ei öelda üksteisele halvasti, ei lööda, ei olda purjus. Ollakse uhked selle üle, et vanemad on andnud KÕIK oma lastele. Et hoitakse kokku ja hoolitakse teineteisest. Pealtnäha on kõik suurepärane. Kui julgeda fassaadi taha vaadata, mida siis näha saab?

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kas kool võib minu last pildistada ja neid pilte koos lapse nimega levitada? 1. lugu. Isiklik kogemus

Kooliaasta algus, pidulik aktus. Sähvivad fotoaparaadid, telefonid, videokaamerad. Iga lapsevanem, iga sugulane, kooli töötaja üritab meeleheitlikult püüda kaamerasse igat tähtsat hetke sellest erilisest päevast. On oluline, et ükski hetk ei läheks kaduma. Lapsed, rõõmsad, kuid ka pinges esimesest koolipäevast ja sellest, et eesootav tulevik on täiesti tundmata-teadmata, teevad rõõmsaid nägusid ning proovivad selle sähviva vooga, mis neile vastu vaatab, vapralt hakkama saada. Loe edasi

Kas sina oled oma lapsele sõber?

Aastaid tagasi oli mul ühe emaga jutuajamine, milles too ütles, et tema on oma täiskasvanud tütrega hea sõbranna. Mina oma emaga ei ole kunagi sõbranna olnud, ei ole osanud sellest unistada. Mingil põhjusel jäi see ütlus pikalt ennast üha uuesti meelde tuletama.

Hakkasin selle mõttega mängima, mõeldes, milleks me lapsed sünnitame? Kas selleks, et vanemas eas oleks olemas hea sõber? Kas mina tahaksin oma vanematega olla sõbrasuhetes? Millised on minu enda vajadused vanematega seoses? Seda titena, väikelapsena, koolilapsena, teismelisena, täiskasvanuna, ise lapsevanemaks saanuna? Mida minu enda lapsed vajavad minult? Mida vajab poeg, mida vajab tütar? Kas lapsed vajavad pigem sõpra või lapsevanemat? Mis selles lapsevanemaks olemises nii halba on, et ma peaksin soovima olla oma lapse sõber? Kas üks roll välistab teist? Palju küsimusi. Loe edasi