Mis on refleksoloogia ja mida teeb refleksoloog? 1. lugu

Meie kooli tundides kohtab ikka väidet, et siin aitab refleksoloogia. Olgu see näiteks titekoolika või sünnitusjärgsed seljavalud või muud vaevused nii lastel kui täiskasvanutel. Mis see refleksoloogia siis on? Ülle Liivamägi Perekoolis on ühe ravimeetodina kasutatud refleksoloogiat 90-ndate keskpaigast. Ka titetunni harjutused ja sünnituseks ettevalmistav võimlemine on tihedalt seotud refleksoloogia alaste teadmistega.

Refleksoloogia ehk tsooniteraapia on teraapiavorm, kus käsitletakse keha erinevates osades olevaid piirkondi ehk elundite, kudede või keha toimingute peegeldusi. Teraapia põhineb mõttemallil: osa peegeldab tervikut, kus näiteks jalalaba, kõrvalest või käelaba omavad terviklikku tsoonide peegeldussüsteemi kogu inimese kehast. Organi või elutegevuse häire ilmneb mingis kindlas tsoonis kas valuna, nahamuutusena või koemuutusena. Neid peegeldus-tsoone käsitledes stimuleeritakse, aktiveeritakse või rahustatakse vastavat elundit või siis keha toimingut. Refleksoloogia abil aktiveeritakse inimkeha enda paranemissüsteem.

Refleksoloogia ajalugu on pikk ja viiteid sarnaste meetodite kasutusest on juba tuhandete aastate tagant. Erinevaid survel ja massaažil põhinevaid iidseid teraapiaviise on teada kõikjalt maailmast: pilte ja seletusi tehnikatest esineb 5000 aastat vanades Egiptuse papüürustes, Lõuna-Ameerika, Aafrika ja India ning ka põhjapoolkera rahvaste ajalookirjutistes. Ka Põhjamaade rahvaravis kasutatud meetodid sisaldavad samatüübilisi tervendamisviise, millest tänapäeva refleksoloogia on alguse saanud.

Tänapäeva tsooniteraapia sai alguse 1920-30 aastatel, kus samaaegselt hakati sellega tegelema nii USA-s kui Euroopas. Eestisse jõudis refleksoloogia 1990-ndate keskel Põhjamaade kaudu, kus selle valdkonna tuntuimaks tegijaks oli Karl-Axel Lind.

Kogu maailmas on refleksoloogias palju erinevaid suundi ja koolkondi. Meie koolkonna üks omapära on see, et kasutame teraapias kogu inimese keha, st et me leiame organite ja keha toimingute peegeldusi väga erinevates kohtades inimeste kehal. Kuid on ka koolkondi, kes töötavad ainult inimese jalalabadega või näiteks kätega.

Tavalisimad probleemid, mille puhul refleksoloogiast abi saab, on:
hingamisteedehaigused,
erinevad valud, põletikud,
tugi- ja liikumiselundite probleemid, sh traumajärgne taastusravi,
hormonaalsed häired,
lihaspinged,
unehäired,
ainevahetuse ja soolestiku häired,
stress ja läbipõlemine,
allergiad,
tittede koolikavalud jmt.

Kui tõsisemate tervisehädade puhul tuleb kindlasti minna refleksoloogi juurde, siis lihtsamate terviseriketega saab refleksoloogia baasteadmisi omades ka ise kodus tegutseda. Sternum Koolitus on üle kümne aasta tegutsenud refleksoloogide koolitamisega, kuid algtaseme koolituste läbimine on väga praktiline ka kõigile neile inimestele, kes teadmisi vaid enda või oma pere peal rakendada soovivad.

Teatud puhkudel ei tohi refleksoloogiat kasutada. Otsus, kas refleksoloogiat kasutada või mitte, sõltub täpsematest asjaoludest, mille osas on vaid refleksoloogil haridus ja kogemused. Kui inimene ootab last, kasutab tugevaid ravimeid, tal on võõrad esemed kehas, on rasked haigused (nt südameprobleemid, astma) tuleb probleemide korral kindlasti pöörduda refleksoloogi poole ja iseseisvalt mitte katsetada.

Kindlasti ei soovita refleksoloogiat ise kodus rakendada erinevatele käsiraamatutele tuginedes. Käsiraamatute allikate päritolu on sageli teadmata ja informatsiooni tase ebaühtlane ning seetõttu võib neist kasu asemel hoopis kahju tekkida. Allikaid kõrvutades võite avastada, et erinevaid refleksoloogilisi kaarte on olemas väga erinevaid, kus mingis kindlas piirkonnas asub ühe kaardi järgi üks elund ja teise kaardi järgi hoopis teine. Refleksoloogia praktikas on välja tulnud huvitav tõsiasi, et erinevates geograafilistes piirkondades elavatel inimestel on keha tsoonides olev informatsioon täiesti erinev. Seetõttu ei saa öelda, et erinevad kaardid ilmtingimata valed oleksid, kuid meie eestlastena ei saa kasutada näiteks Ameerika või Aasia päritolu kaarte. Väikesed erinevused on meil ka eurooplaste ning isegi soomlastega võrreldes. Sama asi on tegelikult ka ravimtaimede maailmas, kus ühel ja samal taimel on erinevas paigas kasvades hoopis erinevad raviomadused.

Kaisa Nurmsalu

20. veebruaril 2012. aastal

Järgnevalt pakume veebruaris 2013. aastal tehtud intervjuud refleksoloogi ja refleksoloogia õpetaja Ülo Liivamägiga.