Miks on hea, kui laps kannab pidevalt mütsi nii vahetult pärast sünnitust kui järgnevatel kuudel?

Kui kaua võiks kanda mütsi? Missugusest materjalist võiks olla müts? Miks on vaja kanda mütsi?

Oleme ikka harjunud titat nägema mütsiga. Samas, kui võtame ajalooliselt, siis on tite puhul olnud mütsi kandmine omaette küsimärk. On olnud aeg, kus titele mütsi pähepanemine oli kohustuslik. Mütsi ei tohtinud üldse peast ära võtta. Samas Nõukogude ajal, 1970.-1980. aastatel hakati last mütsita kandma kohe, kui laps sünnitusmajast tuli. Vanasti põhjendati mütsi kandmist sellega, et muidu läheb lapsel tarkus peast, laps jääb lolliks. See oli põhjus, miks imikul pidi müts olema peas niikaua kuni lõge kasvas kinni. Tänapäeval võib see tunduda absurdne. Samas, lapse keha ehitust ja toimimist teades on sellel oma idu sees.

Alustuseks. Kui laps sünnib, on tema luud alles arenemisjärgus. Selleks et ta saaks sündida, et mahtuda läbi sünniteedest, on tal koljuluud alles kokku kasvamata. Lahti on kaks põhilist lõget – suur lõge ja väike lõge. Väike lõge kasvab kiiresti kinni, suur lõge jääb aga lahti veel kuni mitmeks aastaks. See tähendab, et peaaju, mis peaks olema välistemperatuuri suhtes kaitstud, ei ole seda. Sünnitusel saab kõige suurema trauma lapse pea. Seda nii peasünni, tuharsünni kui keisrilõike puhul, sest igal juhul on lapse pea olnud kokku pressitud. Seetõttu on oluline hoolitseda, et peale sündi oleks lapse pea verevarustus piisav. See tähendab, et tema pea peab olema nüüd parajalt soe ja kaitstud. Sobivast materjalist müts on siin lihtsaim lahendus.

Samuti, kuna sünnituse järgselt on lapse peal füüsiliselt valus, ei tasuks lapse esimestel elupäevadel teda peast puudutada.

Siis veel. Lapse sündides on pea kõige paljam osa kehast, sealt toimub kõige suurem soojuskadu. Lapsel ei ole välja arenenud soojusregulatsioon, tema keha ei oska hästi temperatuuri jaotada. Pea kaudu kaotab keha kiiresti soojust ja laps võib ainuüksi sellest, et tal ei ole mütsi peas, külmetuda.

Ja veel. Väljaarenemata soojusregulatsioon tähendab ka seda, et lapse keha ei suuda piisavalt reageerida välisele kuumusele. Kui sooja ilmaga pole lapse pea kaetud, kuumeneb pea liiga kiiresti ning võib tekkida ülekuumenemine. Samuti võib tekkida ülekuumenemine, kui lapsel on peas müts, mis ei lase õhku läbi.

Missugusest materjalist võiks olla tite ja väikelapse müts? Puuvillasest materjalist mütsi puhul on võimalik, et kui laps peast higistab, muutub müts märjaks ja ei kuiva ära. Kui tuleb väike tuuletõmbus, võibki järgneda haigestumine. Batistist või muust mittetrikotaazhist müts ei püsi õieti peas. Sünteetilisest materjalist müts ei lase õieti peanahal hingata, tähendab, ta ajab higistama. Samuti on ta külmas külm ja soojas liiga soe. Kaks materjali, mis järele jäävad, on siid ja vill – mõlemad on looduslikud materjalid. Nad kaitsevad pead sooja ilma korral liigse ülekuumenemise eest ja külmas hoiavad lapse pea jällegi soojas. Mõlemal juhul, kui lapse pea higistab, ei jää müts märjaks. Materjal suudab peas olles kiiresti ära kuivada ja hoiab sellega lapse temperatuuri stabiilsena. Seetõttu ei ohusta siin nii tugevalt tuuletõmbus. Praegu on kaubanduses siidi- ja villamütside valik juba üpris lai.

Kui kaua peaks laps kandma mütsi? Laps peaks kandma siidimütsi alates sünnist kuni suur lõge on kinni kasvanud. Lõge võib kinni kasvada pooleaastasest 1.-2. eluaastani. Talvisel ajal väljas võiks laps kanda villamütsi, mis on tehtud villaheidest. Talvise mütsi puhul on tähtis, et müts oleks eest „nokaga“, et ka lapse laup (mille all asub samuti aju) oleks kaetud ja soojas.

Ülle Liivamägi, Mari Kalkun

Titetund Ülle Liivamägi Perekoolis

Emadekool Ülle Liivamägi Perekoolis

Siidimütsid Sternum Poes