Kuidas “filosoofia” pähe levitatakse kogemata religiooni

Tsitaat Facebook’i lehelt “Homöopaatia küsimused ja vastused”:

„ Filosoofiline tõetera –

Homöopaadi ülesanne on kõrvaldada haiguse sümptomid kiiresti, õrnalt ja püsivalt. Ja nagu minu armas õpetaja Kaija Helin ütles ,,kasutage kõiki materjale, mis on Teile kättesaadavad ning vajadusel paluge abi taevastelt jõududelt, et leida see ainuõige aine sellele ainulaadsele inimesele või loomale või taimele”. (2. veebruar 2017)

Vaatleme seda teksti koos mõistete seletustega. Kõik seletused on võetud Eesti Keele Seletavast Sõnaraamatust, et püsida ühe keeleruumi piires. Seletusi on osaliselt lühendatud ülevaatlikkuse huvides.

  • Filosoofia  /…/ -1. õpetus, mis hõlmab teoreetiliselt põhjendatud ja süstematiseeritud vaated maailmakõiksuse ning inimese ülesannete ja eesmärkide kohta. /…/
    2. kellegi filosoofiline õpetus. Aristotelese, Baconi, Hegeli, Marxi filosoofia
    3. mingi teaduse v. teadusharu teoreetiline ja metodoloogiline alus. ▷ Liitsõnad: ajaloo|filosoofia, keele|filosoofia, matemaatika|filosoofia, õigusfilosoofia.
    4. elutarkus, elufilosoofia. *Onu Kalle sahkerdab-mahkerdab laos ja tema filosoofia on ilusasti kokku võetud ütlemises: „Tutvus – see on tänapäeval kõige põhilisem suhe inimeste vahel ..” E. Pillesaar.

Näeme, et eesti keeles on sõnal filosoofia väga erinevad tähendused. Ta võib tähendada nii “igamehe” maailmavaadet kui kõrgeimat teadust. Need on kaks täiesti erinevat nähtust. On siiski oluline märgata, et maailmavaade, nö elufilosoofia viitab pigem tavatasandi vestlusele. Missugust “filosoofiat” meie tsitaadi autor silmas peab? Kas ta väidab, et Hahnemann oli omamoodi “filosoof” või väidab ta, et on olemas homöopaatiafilosoofia või räägib ta meile iseenda maailmavaatest? Vaatame aga lähemalt järgmist sõna:

  • tõetera  – 1. väheke tõtt v. Tõde. /…/ 2. (elutarkuste, mõtteterade kohta:) tõesõna. Kes meist ei teaks tõetera: „Julge pealehakkamine on pool võitu.” Vana tõetera järgi hunt kodu läheduses ei murra.

Teadusmaailmas on kasutusel pigem väljend tõene – kas väide on tõene või väär. Sõnade tõde või tõetera kasutamine filosoofia kontekstis tekitab aga küsimuse, kas filosoofia üldse tutvustab meile tõde? Kui järele mõelda, tähendab filosoofia pigem suurt vaidlust, milles siiani otsitakse ja jäädaksegi otsima tõde. Väljend “filosoofiline tõetera” on seega olemuslikult absurdne. Tõde on aga olemas igas usus, religioonis. Seetõttu on mõttekas vaadata, mida me eesti keeles mõistame religiooni all:

  • religioon
    uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on inimesest absoluutselt üle olevad ja tema olemist määravad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused, usund. /…/

Otsese viite religioonile leiame “Homöopaatia küsimuste ja vastuste” tekstis siit: “vajadusel paluge abi taevastelt jõududelt”. Homöopaatia rajaja Samuel Hahnemann loetleb väga täpselt üles homöopaadi töövahendid, nende hulgas ei ole kunagi olnud “taevaseid jõude” või muid viiteid üleloomulike jõudude kasutamisele. Tsiteeritavat teksti lugedes tekib aga küsimus, milleks üleüldse kogu raviaine leidmise vaev ja muud vahendid, kui piisab abi palumisest taevastelt jõududelt? Ja veel puhtast uudishimust – täpsemalt missugustelt taevastelt jõududelt abi palutakse?

Jätkan tsiteerimist: “homöopaadi ülesanne on kõrvaldada haiguse sümptomid kiiresti, õrnalt ja püsivalt.”  Homöopaatia rajaja Hahnemann kasutab küll neid sõnu – ülesanne, kõrvaldama, haigus, sümptom, kiire, õrn, püsiv – kuid tema tekstides ei esine need sellises seoses – homöopaadi ülesanne on kõrvaldada haiguse sümptomid kiiresti. Huvitav on aga, et selline seos on äärmiselt iseloomulik tavameditsiinile. Just tavameditsiini peamine ülesanne on kõrvaldada haiguse sümptomid kiiresti. Hahnemanni sõnakasutust ja paragrahvide tegelikku sisu soovitan lugeda otse allikast – Organoni 1.-4. paragrahvist.

Samuel Hahnemanni õpetus on praktiline, ta ei ole kirjutanud inimkonnale elamise õpetust, ta ei paku tavasid ja norme. Ta vaid näitab, millest ja kuidas tekivad haigused ning kuidas inimest terveks ravida. Seda ei ole võimalik nimetada religiooniks. Tsiteeritav tekst “Homöopaatia küsimuste ja vastuste” lehelt toob aga selgelt välja, et teksti autor, kas teadlikult või alateadlikult peab “oma homöopaatiat” religiooniks, samas, arvestades Organoni tõlke ebatäpsust, kaldub tema mõtteviisis valitsema  tavameditsiini lähenemine.

Sternumi õpetajate ja õpilaste arutelu võttis kokku Mari Kalkun

Kõigi osalejate poolt suur tänu Facebook’i lehele “Homöopaatia küsimused ja vastused” allika eest, mida on õpingutes hea kasutada!