paratsetamool

Kas mul on vaja maksa?

Küsimus on tegelikult hüpoteetiline. Maks on meile elutegevuseks igal juhul hädavajalik. Kui maks saab oluliselt kahjustada, võib meie elu olla loetud tundide küsimus.

Miks sellist küsimust üldse esitada? Põhjus on ühes äärmiselt populaarses ja laialt kasutatavas ravimi toimeaines – paratsetamoolis. Paratsetamoolil, mida on siiani üldiselt peetud üsna ohututuks toimeaineks ja mis on olemas koos ibuprofeeniga suure osa lapsevanemate ravimikappides, on väga ohtlik kõrvaltoime – maksakahjustuse tekkimine. Ka õige annustamise korral võib tekkida surmaga lõppev seisund.

Maks kui inimese ego keskus

Maks on väga huvitav organ. Aastasadu, tegelikult juba Hippokratese aegadest peale on teatud, et maks organina on seotud isiksuse arenguga, inimese egoga. Maks on seotud ja tegeleb küsimusega „Kes mina olen?“ Maksa on peetud/peetakse üheks neljast organismi põhielundist. Selle teadmise pinnalt võib kindlalt väita, et maksa on meile vaja. Ja mitte lihtsalt „on vaja“, vaid on oluline, et maks töötaks täiskvaliteedis. See tähendab, et maksa töö on äärmiselt oluline laste jaoks, eriti neil aastatel, mil on välja kujunemas nende isiksus. Järgmine loogiline järeldus on, et igasugune suur koormus maksale ja ka reaalsed maksakahjustused jätavad jälje ja tekitavad püsivaid probleeme lapse arengus ja hakkamasaamisega hilisemas täiskasvanuelus. Seetõttu võiks iga vanema huvides olla oma lapse maksa hoidmine.

Maksa funktsioonid

Maksa on nimetatud organismi keemialaboriks, siin artiklis kasutan meelsasti seda väljendit. Maks kontrollib kõiki meie veres sisalduvaid aineid. Maksa oluliseks funktsiooniks on, et ta puhastab meie verd. Maks vastutab selle eest, et meie kehast saaksid eemaldatud kahjulikud ained – ebavajalikud jääkained ja mürgid. Kõik see, mida me sisse sööme, ravimina tarbime, nahale määrime, sisse hingame – kõik see töödeldakse maksas ja ebavajalik saadetakse meie organismist erituselundite kaudu välja.

Maks on seotud ka toitainete ja vitamiinide sünteesimise, imendumise ja säilitamisega organismis. Näiteks võib suur koormus maksale ja juba tekkinud maksakahjustus olla põhjuseks, miks võib tekkida erinevate vitamiinide ja mineraalainete puudus (nt D-vitamiini puudus, rauapuudus jne), mida ka ainete lisamanustamisega ei ole võimalik ellimineerida.

Maksa võib pidada ka meie jõuvarude keskuseks, sest ta osaleb süsivesikute ainevahetuses. Maksa tööst sõltub glükoosi jõudmine verre, glükoosi vajavad meie rakud elutegevuseks pidevalt. Seega sõltub maksa seisundist, kui palju jõudu ja energiat meil elutegevuseks on, kui kiiresti me väsime jmt.

Mis kahjustab maksa?

Erinevad allikad väidavad, et maksal on suur taastumisvõime. Jah, maksal on taastumisvõime, kuid millise piirini? Praeguse elustiili tingimustes (sh toit, kosmeetikatooted, pesuvahendid, ravimid, saastunud keskkond) on tõenäoline, et maks töötab pidevalt ülekoormuse piiril.

Kui nüüd tekib organismi jaoks keerukam olukord, inimene jääb haigeks ja organism asub võitlema haigusega, tekib automaatselt maksale veelgi suurem lisakoormus. Tekivad bakterite või viiruste  toksilised ehk mürgised jäägid, mis tuleb maksas töödelda ja meie kehast välja saata. Kui organismi „abistamiseks“ manustatakse lisaks ravimeid (maksale on suur kahjustav toime lisaks paratsetamoolile ka ibuprofeenil ja antibiootikumidel) peab maks hakkama saama ka sellega.

Kas me igaüks teame, milline on meie maksa seisukord praegusel hetkel? Kui palju ta on saanud kahjustada eelnevatest kriitilistest perioodidest. Kas maks on piisavalt taastunud, et üle elada uut kahjustamist? Kahjustamised kumuleeruvad, kuni ühel hetkel tekib maksarakkude hävinemine. Maks laguneb. Kus on see piir, mida ületades maks enam ei jaksa ja maksarakud hävivad? Hävivad sellisel määral, mis on ohtlik elule.

Maksakahjustusest ei saa alguses aru

Maksakahjustuse puhul on hoiatavaks teguriks asjaolu, et esialgu on sellel seisundil vähe märkuandvaid sümptome. Ehk siis inimesel ei hakka halb, tal ei valuta kusagilt. Vastupidi, haiguse ajal ravimit manustades võib seisund esialgu hoopis paraneda. Kui ühel hetkel maksakahjustuse sümptomid tekivad, on sageli seisund pöördumatu ja abistamiseks on liiga hilja. Meditsiinil puuduvad vahendid selliste seisundite puhul abistamiseks.

Siiski võivad olemasolevale maksakahjustusele viidata näiteks pidevad külmetus- ja viirushaigused, seedimisprobleemid, allergiad, krooniline jõuetus ja üleväsimus, vitamiinide või mineraalide puudus, peavalud. Vaevused, mis jäävad reeglina maksa töö kvaliteediga seostamata ja mida ravimitega likvideerima asudes kahjustatakse maksa veelgi.

Lapsele eluks kaasa terve maks

Paratsetamooli kahjulik toime maksale on meditsiinis üldlevinud teadmine. Siiski on seni soovitud jätta muljet, justkui oleks tekkida võiv kahjustus miski, mis läheb üle, kui ravimi tarvitamine lõpetada. Nii see siiski ei pruugi olla. Läbi aastakümnete on meditsiinis olnud „äkksurmasid“, mida vähemalt patsientidele ja nende lähedastele manustatatud ravimiga ei seostata. Samas on viimastel aastatel väga jõuliselt ümber vaadatud, ümber sõnastatud, täpsustatud paratsetamooli kasutamisega seotud juhised. Hoiatused maksakahjustuse osas on konkreetsemalt välja toodud. Paratsetamooli kättesaadavust kaubanduses on mitmes riigis piiratud. Me ei tea täna, millised on soovitused ja hoiatused paratsetamooli kasutamise osas näiteks viie aasta pärast. Võib-olla ühel hetkel ei soovitata seda enam üldse tarvitada või lõpetatakse kasutamine lastel, nagu on ajaloos juhtunud mitme teise mingil perioodil aktsepteeritud ravimiga.

Esitaksin lugejale küsimuse,
kas meil vanematena on õigus oma valikutega hävitada oma lapse maksa?

Hävitada lihtsalt seetõttu, et meil on liiga kiire ja liiga ükskõik, et endale selgeks teha elementaarne informatsioon levinud ja aktsepteeritud ravimitest. Ja sellest, kuidas adekvaatselt tegutseda laste külmetushaiguste, palavikuhaiguste korral selliselt, et paratsetamooli tablett võiks jääda kasutamata ja laps saaks terveks ilma tervist kahjustamata.

On üsna suur tõenäosus, et meie lapsed siiski vajavad täiskasvanuna töökorras maksa. Selleks, et neil oleks piisavalt energiat tegutsemiseks, selleks, et nad saaksid tugevate isiksustena elus ettetulevate kriisidega maksimaalselt hästi hakkama. Seda siis nii füsioloogilise kui vaimse poole pealt vaadatuna. See on oluline asi, mida saaksime oma lastele ellu kaasa anda.

Sellest, kuidas käituda palavikuga kulgevate haiguste ja erinevate valuseisundite korral ma tänases loos ei räägi ja täpset käitumisjuhist ei anna. e-perekoolis on ilmunud päris suur hulk sisukaid artikleid palaviku kohta, mida iga soovija saab lugeda. Lisaks on meie Emadekooli peredel võimalus omandada vajalikud elementaarsed teadmised emadekooli loengutes.

Kaisa Nurmsalu

Kasutatud allikad:

  1. Eesti ravimiregister. Paratsetamooli sisaldavate ravimite infolehed. www.ravimiamet.ee (09.08.2016)
  2. Kingisepp, P.-H. (2006). Inimese füsioloogia. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
  3. Kliinik.ee Mis võib põhjustada maksakahjustust? https://www.kliinik.ee/teemalehed/maks/aid-27558/mis-voib-pohjustada-maksakahjustust- (09.08.2016).
  4. Maks. https://et.wikipedia.org/wiki/Maks (09.08.2016).
  5. Nienstedt, W., Hännine, O., Arstila, A., Björkqvist, S.-E. (2005). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina.
  6. Ravimiamet. Paratsetamool ja maksakahjustus. http://www.sam.ee/paratsetamool-ja-maksakahjustus (09.08.2016).