Kas loomal ja inimesel on vahet, kui me räägime linaseemnetest ja sinihappest?

Vastus: ei ole, sinihape on mõlemale mürgine.
Tsiteerin Eesti Põllumajandusülikooli õppevahendit loomakasvatuse jt erialade üliõpilastele  (2007: 30): „Toorelt ei või linaseemneid loomadele sööta, sest nad sisaldavad sinihappeglükosiidi – linamariini. See vabastab seedekanalis hüdrolüüsudes sinihapet, mis on tugev mürk. Keetmisel kaob linaseemnete toksilisus.“

Selge. Kui ei tohi, siis ei tohi. Kui mürk siis mürk. Aga inimesed söövad linaseemneid, linajahu ja linaõli. Kas see inimestele siis ei ole mürk?
Wikipediast sinihappe kohta: „Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape (keemiline valem HCN on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina. Mürgine toime on tingitud hapniku kasutamist reguleerivate rakkude rauda sisaldavate ensüümide blokeerimisest. Mürgitusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, südametegevuse häired, kesknärvisüsteemi halvatus ja surm. Inimesele surmav kogus sinihapet on 50–60 mg.“

Wikipediast linaõli kohta: „Seemne endospermis ning lehe ja juurte vakuoolides asuv linamariin muundub raku seinte purunemisel tsüanogeenseks glükosiidiks ja hüdrolüüsitakse mürgiseks vesiniktsüaniidiks. Vesiniktsüaniid on ohtlik kõigile selgroogsetele loomadele, kaasa arvatud inimestele. Surmav kogus ühe annusena (mürgised ained ei akumuleeru) algab 35–150 µmol/kg kohta. Juba paarisajagrammine kogus linaõisi võib tappa näiteks härja. Uuringud näitavad, et 2 spl linaseemneid päevas (ehk 50 gr) ei kujuta inimesele, kellel on normaalne proteiiniringlus, mingit ohtu. Linaseemnete kuumtöötlemisel muunduvad tsüanogeensed glükosiidid ohutuks.“

Kui ma loen, et linaõlis on linamariin, mis muundub vesiniktsüaniidhappeks ehk sinihappeks ja sinihape on mürgine nii loomale kui inimesele, kas mu loogikas on viga, kui järeldan, et linaseemned on inimesele mürgised?

Mari Kalkun, 18. aprillil 2012. aastal

e-perekoolis samal teemal:

Sarnaselt kirsikividega on sinihape ka linajahus ja linaõlis

Kas linaseemned on siis inimesele mürgised?

Viidatud kirjandus:
1. Söödad kui toitefaktorite kandjad (2007). Õppevahend loomakasvatuse, kalakasvatuse, liha- ja piimatehnoloogia, veterinaarmeditsiini ning põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise eriala üliõpilastele. Eesti Põllumajandusülikool, Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut. Tartu.
http://www.eau.ee/~vl/materjalid/toelp05.pdf (17.04.2012)
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Sinihape (13.02.2012)

3. http://et.wikipedia.org/wiki/Lina%C3%B5li (13.02.2012)