isa sünnitusel

Isa annab lapsele jõu tulla siia maailma

Kui ma alustasin oma tegevust 89. aastal, siis üheks eesmärgiks oli saada mehed, isad sünnituse juurde. Loomulikult oli see tol ajal peaaegu et mõeldamatu, sest küll seal nõuti, et mehed teeksid kõik analüüsid ära ja ei röntgen oleks tehtud ja ma ei tea veel mis lollust, mida kõike mees pidi tegema, et sünnituse juurde saada, aga lõpuks see siiski õnnestus. Mehed said sünnituse juurde.

Olen seda alati väga tähtsaks pidanud, sest sellises ümbruses, kuhu naine satub oma elus vaid kas korra või paar, on väga tähtis, et keegi omadest oleks ligi. Siin muidugi tekib probleeme, et mehed iga kord ei taha. Samas, kui aus olla, siis sellest ma ikka aru ei saa, et kui kõlbas naisega koos ühte voodit jagada, siis sünnitusele kaasa tulla ei kõlba, kardetakse. No mida seal karta? Jah, samas on juhtumeid, kus mees on sünnitushaiglast väljunud koljupõhimiku murruga, sest lihtsalt on minestanud ja peaga, kopsti, vastu kivipõrandat kukkunud. No ära siis vaata sinna suunas! Vaata oma naist ja sündivat või oma sündinud last.

Kõik võimalused on olemas ja kahjuks neid võimalusi ei kasutata. Mida ma selle all mõtlen? Nimelt, kui mees tuleb sünnitusele kaasa, siis peab ta eelnevalt käima koos naisega sünnituseks ettevalmistuses. Ükskõik kui nõme see talle võib tunduda (vabandust nende meeste ees, kes nii ei mõtle, aga kahjuks ma pean siiski välja andma seda, mis on paljudel meestel mõtetes). Ükskõik kui nõmedad on kursuse läbiviijad ühe meesterahva meelest ja ükskõik kui igav see kõik talle tundub. Kui ta ikka tõeliselt armastab oma naist ja tunneb vastutust sündiva lapse ees, omaenda sündiva lapse ees, siis tuleb tal käia sünnituseks ettevalmistuse kursustel ja seda mitte üks-kaks korda, vaid kogu raseduse vältel kõik tunnid, kui vähegi võimalik. Sünnitus ei ole see koht, kus jageleda oma naisega mingite soovide pärast. Kui naine teab ja tunneb, mis on talle hea, ja mees on kuulnud, et ühte või teist vaevust leevendatakse sellisel või teistsugusel moel, siis on koostöö kindlustatud ja saadakse koos ka sünnitusega hakkama. Muidugi on neid kordi, kus mees ikka nii kardab sünnitust (aga mis seal karta on, ma ei saa aru?), et selleks hetkeks on vaja ta ukse taha saata.

Arvestage sellega, et meditsiiniline personal on tööl terve vahetuse. Mõnikord lausa 24 tundi. Ükski inimene ei suuda 24 tundi olla pidevas valvelseisangus ja löögivalmis. Igal juhul on hetki, kus tuleb peale väsimus, tähelepanu hajumine ja muu sarnane. See on lihtsalt inimlik. Ja niisugustel puhkudel on ääretult vajalik, et kõrval oleks teine inimene, kes on südamega asja juures. Kui mees on korralikult ette valmistatud, siis oskab ta ja suudab oma naist aidata. Naised, pidage meeles, laps sünnib ema tahtest ja isa jõuga. Isa on see, kes annab lapsele jõu tulla siia maailma, tema on see, kes pani aluse sellele uuele elule ja tema aitab oma enda jõuga lapsel ka siia maailma sündida.

Ülle Liivamägi